VAIMSUSE EBATAVALISED ATRIBUUDID ja SAKRAALSETE TÕDEDE ÜMBERKIRJUTAMINE – KAHETEISTKÜMNE RING

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon Magnetilisest Teenistusest…

Tõesti on käes aeg, kus saame suhelda isiklikult. Mõnede jaoks kanaldus võib olla ei ole isiklik vaid on tervikuna planeedi jaoks. Jah, see on planeedi jaoks, mis koosneb sinust ja sinus. Seega, minu nägemuse kohaselt, minu, kui saadiku teie juures, kõik sõnumid on isiksuselt isiksusele ja  see on see, mida  tunnetan mina. See kõik on teile struktureeritud sõnumiks ning kõik sõnumid on olnud siiski isikulised.

Tänases sõnumis valisin rääkida Vaimsusest, mis on suur ja oluline asi.

Aastal 2014 andsin partnerile informatsiooni inimvaimsuse atribuutide kohta ja neid oli kokku üheksa. Nüüd alustame teemaga vaimsuse neljast ebatavalisest atribuudist. Juba Vaimsus ise oma olemuse poolest on ebatavaline. Kuigi neist ebatavalistest atribuutidest olen varemgi palju rääkinud ja arutatud, kuid sellegi poolest seda ei mõista veel paljud. Põhjus, miks on seda raske mõista, on selles, et atribuudid, millistest mul on kavas teile rääkida, valmistavad teile mõneti pettumust. Need valmistavad pettumust seetõttu, et te olete elanud lineaarses ilmas ja tahate, et asjade korraldus oleks seaduspärane. Kui saate teada, et eesriide tagustes samad asjad ei ole sellistena, siis see on teie jaoks suureks pettumuseks.

Kui olite laps, siis teile räägiti taevast nii, et tänavad seal on sillutatud kullast, ja et seal ei ole mingit tegevust vms. Olles laps ja istudes kiiktoolis, unistasite igavesest kiikumisest toolis, sest olite saanud mingi lineaarse kirjelduse sellest, mida tegelikkuses ei ole olemas ning hiljem, kui hakkasite seda mõistma, oli teie pettumus suur, kuna senisel tõel ei olnud enam midagi ühist ei kuldsete tänavatega, ega kiiktooliga.

Kui hakkasin teile rääkima ebatavalistest inimvaimsuse atribuutidest, siis te ei suutnud seda veel mõista. Teile see isegi ei meeldinud, kuna te ei olnud suutelised mõistma ei selle kaunidust, ega selle suursugusust. 2014 aastal võtsime kasutusse mõisted – vaimsuse lõhestumine, jagunemine ja killustumine. Oleme teile rääkinud, et kui olete minemas ühest kehavormist teise, siis osa teie vaimsusest, väike killuke sellest, jääb maha. Selle mõistmine ehk selgitaks teile olulise küsimuse, et kas ühte jumalikku osa saab eraldada kellegi teise kasuks. Kuid see on sügavalt lineaarne mõtlemine, peaaegu nagu see, kui mõtlesite kuldtänavast. Parema mõistmise nimel, mõtestaksime seda teisiti. Seni nimetasime seda vaimsuse jagunemiseks.

Kas mõistate, kuhu ma sihin?

Nüüd te ehk mõisate, et teil on mingi osa, mida saate anda edasi, kuid siiski, see ei ole päris nii. Tõde on hulga suurem, kui oskate arvata. Teie vaimsus on nagu mull, mille keskel olete oma olemusega. See on suur mull, jumalik mull, mis on Looja osa. Te olete igavesed, olete need, millest oleme seni rääkinud. Oleme rääkinud, et teie vaimsus on tõemeeli Looja osa, kuigi vanas energias teile räägiti midagi vastupidist. Kuna olete Looja osa, siis lahkudes siit, keegi ei hakka teie üle kohut mõistma, ega karistama. Looja ei mõista kohut, ega karista kedagi, ehk ennast.

Tahaksin siiski korrata, et vaimsusel on võime  jaguneda. Vaimsuse jagunemine on kaunis kontseptsioon ning selles on sügav mõte. Teie vaimsus on enamat, kui kest mulli näol ning eesriide tagustes ta on kõikjal. Teie olete selle mulli sisu. Kuid taas, see ei ole päris nii, kuna olete hulga enamat. Kui te mõistaksite paljumõõtmelisust, siis mõistaksite, et mingit liikumisvahendit ei ole, ei ole mingit mulli, ega ei ole ka kesta, ei ole midagi, mida saaksite piiritleda, või millega saaksite määratleda vaimsuse suurust. Ta üksnes ON.

Kuivõrd suur saab olla Looja, kas tahate talle leida piirid ja paigutada kesta?

Kuid seda ei ole võimalik teha ja seda ei saa ka teie teha oma vaimsusega.

Täheemad Lemuurias andsid lastele ülesande ja küsisid, et kui suur on armastus, joonistagu selle ümber ring. Keegi ei olnud suutelised seda tegema. Selliselt anti lastele ettekujutust, et on olemas asju, mis on sedavõrd suured ja kaunid, mis võivad olla lõpmatult suured ja lõpmatult väikesed ning millel ei saa olla ei mingit kesta.

Seega, kuidas töötab vaimsuse tööprotsess, kuidas vaimsus saab suhelda teistega?

Siin on üks sedavõrd ebatavaline fakt, mida tuleks teil mõista – te ei ole kunagi üksi. Läbi vaimse olemuse jagate oma suursugusust paljude teistega ja teised teevad sama teiega.

Kuid nüüd ehk tahaksite teada, kuidas vaimsus jaguneb ja kas teil on midagi enamat nendega, kui nendel teiega?

Ma ütlen selle peale, et teie mõtteviis on siiski ülimalt lineaarne. Te peate mõistama, et siin ei ole tegemist mingi mahutiga, ega selle täitmisega.

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas Jumal (Looja) saab olla lugematutes kohtades korraga?

Ja kas teie arvates palvetamise ajal, olete järjekorras tema juurde?

Võib olla kui palvetate, siis mõtlete, et teil on raske Jumalani pääseda, kuna tema kuulab samal ajal kedagi teist. Ja-ja, ei sellist asja küll ei ole ning seda ei juhtu iialgi.

Tahaksin, et te võtaksite omaks fakti – atribuudid, mida seostate Loomislättega, Jumalaga, Vaimuga, või mõne muuga, on seonduses teie vaimsusega ja te olete selle kõige osa. Seega,  kogu olemasolev on teie vaimsuse osa.

Kas olete suutelised kujutlema, et lahkudes Maalt, osa teist, teie jumalikkuse fragment, jääb nende juurde, kellega olite koos, jääb nende juurde, keda armastasite, jääb nendega, kes  jätkuvalt teid armastavad. Ma nimelt ei ütle, et jääb teie vanematega, teie lastega, vaid ütlen, et nendega, kes jätkuvalt armastavad teid, olgugi et te ei ole enam füüsiliselt koos. Väljenduse tähendus on oluline. Ja selleks on oma põhjus ja kogu selle põhjuseks on heasoovlikuse ja kauniduse süsteem. Paljud teie seast mõistavad, mida ma pean silmas. Selle mõistmine pehmendab lähedaste ja kallite muret lahkunute pärast. Kui olete ühel meelel Kaheteistkümne Ringiga, siis mõistate, et olete jätkuvalt koos lahkunutega seni, kuni tuleb ükskord lahkuda teil endil,  siis see kandub üle teist mahajäänutele jne. Selline on süsteem. Kuid selleks, et süsteem töötaks, toimub protsess, kus vaimsus jaguneb. See on nagu korraks astuda teise vaimsusesse ja rikastuda selles teine teise heasoovlikusest ja kaunidusest ja teine teise mõistmisest. Just seda kujutabki endast vaimsus, et ta jaguneb teine teisega. Mõnelegi see jääb ehk arusaamatuks. Kuna paljud tahaksid seda mõista, siis toon ühe näite.

Kui teie vaimsuse kausis on vesi ja kui te vaatate kallima kaussi, siis sellega te nagu valaksite osa oma veest tema kaussi ja osa tema kausist tuleb teie enda kaussi.

Nüüd,vaadates vett oma kausis, kas suudate eristada, milline osa veest on tema vesi?

Näiliselt on ainult vesi, kuid siiski, selles on nüüd ka veidi kallima vett.

Kas mõistate?

Seega jutt käib mitte hulgast endast või kui palju on keda kelles, see oleks lineaarne mõtlemine.

Edasi räägiksin rõõmu ja armastuse väärtuse suurusest, milles on teie vaimsus, mis on täis Akasha Kroonikaid, millised on pilgeni täitunud minevikus olnud kallide olemustest. Ja selline ongi enamuse olemus. Need, kes on lahkunud teie juurest, kes olid armastanud teid, kõik nad on olemas teie Akashades,  üheses Akashade perekonnas. Just see on tõmmanud teid taas planeedile, et taas süüdata armastuse lõke. Neist võivad saada teie ema, isa, õed ja vennad, aga ka partner.

Selline on suursugususe süsteem, mis ületab kõike, mida olete millal tahes oodanud ning see on ebatavaline asi. Olete suursugused ja teie vaimsus peegeldab seda. Minu austus teie vastu on suur.

Edasi alustame uue teemaga, mille üldpealkirjaks on  “Kirjutagem ümber sakraalsed tõed”.

Teil palume mõelda selle üle, mida tuleks neis ümber kirjutada ja mõelge ka sellele, et kas tõde on võimalik ümber kirjutada?

Tõe ümberkirjutamine on asja teisest küljest vaatamine ja sellega saab muuta oma suhtumist seni tuttavasse tõesse. Teie planeedil on palju asju, mida teadlased peavad vankumatuteks ehk absoluutseks. Isegi vaimsed õpetused teie juures on vastuvaidlematud ja neid on peetud absoluutseteks ja muutumatuteks. Peeti nagu muutumatuks konstantsiks. Ja nii see on olnud, et inimesed on ajast aega vankumatult kinni hoidnud sellest, mis oli näiliselt tõestatud ja töötas hästi. Kuid lõpuks üllatuseks, on miskit enamat. Kuid, avastades veel midagi, on taas üllatus, et on miskit veel midagi, millest keegi ei olnud teadlik, ehkki näiliselt see on peaaegu sama. Sellised on olnud inimeste vastuvõtud ja mõtteviisid.

Nüüd siis tõe ümberkirjutamisest.

Tahaksin rääkida neljast tõest. Ühest neist olen rääkinud teile varem tihti ning sellest täna teeksin üksnes lühiülevaate. See tõde on Krayoni üheks põhiliseks informatsiooniks, millest ta rääkis meie suhtluse alguste algusest peale. Sellest on ka juttu Krayoni teises raamatus „Ära mõtle nagu inimene“, (1993 a. ). Siit algavad kõik eeldused, kuidas olete näinud Jumalat, ehk Ilmaruumi Loovat Lätet, kes ei ole kunagi inimeseks olnud.

Aga kes saakski teda inimeseks pidada?

Kuid siiski on teile selgeks tehtud, et Jumal on hukkamõistev ja halb Isa taevastes., et ta on nagu mõtlev inimene, kes hoolega jälgib, et kõik käituksid õigesti ja teeksid asju, vastavuses usulistele õpetustele. Kui inimene teeb midagi teisti, kui on õpetustes, siis sellele järgneb hukkamõist ja saatmine igavestesse piinadesse.

Kallid, kuidas saab Loomislätte energia olla selline?

See on puhtalt inimlik arvamine, inimlik mõtteviis, kus olete pookinud Loojale külge inimlikke omadusi. Doktriin, doktriini järel on kinnitanud teile, et Jumal mõtleb nagu inimene.

Nüüd küsiks teilt, et kas tõesti Looja karistaks kogu inimkonda, kui üks teie seast on teinud midagi valesti?

Teie väite kohaselt nii on see olnud juba aegade algusest alates, et te kõik maksate ja kannate karistust kõik ühtviisi, isegi siis, kui teie ei ole midagi valesti teinud. Mõistke, et Looja kavand ei saanud olla selline, kuna ta ise on jumalik armastus, mõistmine, headus ja heasoovlikkus. Ja nii on see alati olnud. Loomislätet võite nimetada kuidas vaid soovite. Esmalt nimetasite seda Jumalaks. Samas heaks nimeks on sellele ka Vaim, kuna sellesse mahuvad mistahes atribuudid, milliseid on kasutatud doktriinides Jumala kohta. Selles on palju teisigi atribuute, milliseid tuleks ümber kirjutada ja seda juba seetõttu, et kõik on energia. Just see kutsubki esile uusi loovuslikkuse avaldumisi, mis panevad ärkama teie teadvust, uuteks vastuvõttudeks.

Esmalt tuleks ümber kirjutada sakraalne tõde, püha tõde. Seda võiks võtta kui valguse lahvatust, mis võimaldaks näha läbi eesriide, mille olete ise loonud, et eraldada end Jumalast-Loojast. See eesriie möödunud elude aegadel, oli teile nagu sein. Madalama teadvuse energia, moodustas kõrgema teadvuse ja teie vahele tiheda eesriide, mis oli nagu sein, mille taha mõtlesite välja hulgim arvatavaid asju. Enamus õpetusi oli loodud neis tihketes energiates ja neis oli püüd mõista, millised võiksid olla Looja soovid, kuid Jumaliku soovi atribuudil, olid siiski inimlikud omadused.

Eesriidetaguses on nii Looja, kui ka teie.

Kuidas tunneb end Looja. Kuidas Looja vihastub. Kuidas Looja tahab ühte või teist asja?

See kõik kõlab ju vägagi inimese moodi ja neid küsimusi olete küsinud ka oma vanematelt, aga mitte Jumalat. Jumal on üksnes jumalik armastus. Eesriidetaguses on hulgim kõikvõimalikku. Just sellest oleme rääkimas Kaheteistkümne Ringis, kus, ületades silda, avastate paljumõõtmelisust, milline on lahustamas eesriiet ja seal avaneb  võimalus  avastada ennast ja veel enamat.

Seega,  esimene tõde on teist endist.

Esimeseks peatuksin sellel, millest oleme rääkinud taas ja taas. Tulles planeedile ja ärgates, saate mõistusega olevuseks, teie vaimsuse, Akasha Kroonika kohaseks. Kui jätkate vana mõtteviisi kohaselt, järgite vanu reegleid, vanu usuõpetusi, siis olete jätkuvalt vääritud. Ja sama ütlevad ka teie vanemad, kuna nemadki on vana mõtteviisiga. Te olete teadlikud, et teadvus on energia, siis mõelge negatiivsele energiale, millest olete loomas enda ümber olevat ilma ja sillutamas oma teekonda. Kuna räägite tihti enda kohta, et te ei kõlba kusagile, siis sellega te pidevalt ootate üksnes halvimat, pidades seda vältimatuks.  Pidevalt laote oma teele negatiivse energiaga mõtteid, millistest tuleb teil endil läbi ronida.

Te ju ise samuti mõistate seda, kas pole?

Kuid see pole ju tõde, kas mõistate?

See pole kunagi tõde olnud. Tulles planeedile, lamades ema rinnal, te ei ole selline. Te ei ole roojane ega vääritu, vaid olete kallihinnalised ja suursugused. Seda olete ka Looja silmis.Kuid paljud ei taha seda uskuda, seetõttu valisin esimeseks just selle sakraalse tõe, mida tuleks esmimesena ümber kirjutada. Selline on üksnes inimmõtteviis, mida olete omistanud Loojale (Jumalale). Te  tuginete Pühakirjadele, Aadama ja Eeva lugudele ja palju muule taolisele.

Tahaksin küsida, kas tõesti Jumala Sõrm tuli teie juurde ja kirjutas neid Pühakirju, või seda tegid inimese pojad-tütred?

Vastuseks on, et pühakirjad on kirjutatud  inimese poolt. Ka vanemates energiates toimusid energeetilised kanaldused, mida tõlgendati, vastavuses doktriinidele, Taevase Isa sõnumiteks. Juba siis neis puudus tõde.

Eesriie hõreneb ja muutub läbipaistvamaks ning see aitab teil kirjutada ümber nii mõndagi. Ehk vaataksime nüüd ühte kunagi antud vestet, kuid seekord mõnevõrra teises valguses. See on lugu sündinud pimedast inimesest.

Selle pimeda inimese paljud tunded olid hulga kõrgema tajuga, või arenenumad, kui nägijatel. Kas peaksite talendiks, kui nägija suudaks sõrmeotstega lugeda raamatuid?

Aga pimedal see on loomulik kõrgem tundlikkus. Antud pime oskas laitmatult mängida klaverit ja ta teadis klahvide asetust. Kogu elu ta oli elanud ühes toas, ta teadis täpselt, kus mis selles toas asetseb. Ka toitu ta valmistas endale ise. See veste on metafooriline selgitus sündinud pimedate inimeste kohta. Pimedal inimesel ei ole probleeme seni, kui miski ei liigu omalt kohalt.

Eks teiegi olete funktsionaalselt pimedad inimesed. Tere tulemast planeedile Maa. See metafoor räägib teist, ehk selline selgitus peaks teid täielikult rahuldama. Olles inimene, lõite mõistmiste ja veendumuste süsteemi, kuidas teada, kus mis asub. Seega,  veste jätkub.

Kuid äkki pimedaga juhtus midagi, kas teaduse abil, või miski muu läbi, pime inimene hakkas nägema,  esmalt küll tuhmilt, kuid siiski edaspidi hakkas nägema, mis oli tema toas. Ta hakkas eristama ust, millisest seni oli vaid oma tunnetusega teadlik. Ta märkas teise ukse kõrval helendust ja ta mõistis, et see on lift. Ja nii edasi, ta hakkas enda jaoks avastama kohta, kus on elanud. Nüüd vana oli tema jaoks uueks reaalsuseks.

Kas sellest ei hakka sipelgad jooksma mööda selga?

Kallid, kui hakkate nägema läbi eesriide, siis näete seal kogu oma suursugusust. Siis näete, et olete elanud nagu pilvelõhkujas, mitte ühes toas. Kõikidel korrustel-tasemetel on samad suursugusused talendid, kelleks olete teiegi.

Sellest algabki vaimne tervenemine. Sellega hakkate nägema oma reaalsuse suursugusust. Ehk isegi hakkate mõistma, kuidas tõeline valguse nägemine, saaks muuta teie tõe arusaamu. See tõstaks teie silmis teie inimolemuse väärtuse taset. See aitab näha teil oma suursugusust, seda, mida te varem ei saanud näha.

Ja nii see on …

Krayon

Toimetas  Jane Allika

Kategooriad:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.