TUNDMATUSSE TULEVIKKU Philadelphia, Pennsylvania 19. November 2017

Tervitan teid, mu kalld, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest.

Juba üle 20 aasta istub mu partner teie ette, et ma saaksin tulla teie juurde, siia ruumi. Teie seas on neid, kes tunnetavad seda reaalselt kuid on ka neid, kes  kahtlevad selles. Kallid, oleme rääkinud, et teil  on valiku vabadus. Täna teil on veel mõned küsimused eesriide kohta, mis  varjab teie eest seda, kelleks olete ja milleks olete.

Kord Nikolai Tesla rääkis, et on võimeline kuulma Sfääride Muusikat ja see ei ole üksnes kaunis metafoor, selles ilmutub ilmaloovuse Ühtsuse Harmoonia. Teie ei ole suutelised seda kuulma, kuna teil puuduvad sellised kõrvad ja sellised tundeorganid. Kui olete vabad inimkehast, siis olete võimelised kuulma, nägema ja tunnetama selle igat nooti, igat selle sagedust, sest te ise olete kogu oleva osa.

Teie planeet osaleb milleski enamas, kui oskate arvata, milleski kaunimas, kui oskate ette kujutada. Eraldav eesriie, käesoleva aja uues energias, hakkab muutuma hõredamaks. Mõned teie seast  tunnetavad juba seda. See aga ei tähenda, et kogu tõeline tõde avaneks teile kohe. Seni teile avaneb mõndagi muud, seda et olete armastatud ja kaitstud, et usaldate Tundmatut, et teie sees on Jumala osa, mis kiirgab ja vibreerib unisoonis eesriide tagant ning selle vägi on tõusmas. Üha enam saate loogika asemel usaldada sünkroonsust, see hakkab muutuma üha paljumõõtmelisemaks. See tähendab, et oma reaalsuses muutute üha suuremaks ning  eemaldute järk järgult kolmemõõtmelisest reaalsusest ja saate tunnistada oma võimet olla korraga mitmes kohas. Olete suutelised olema koos Jumalaga, aga samas olete ka oma töökohas, olete  üheaegselt mitmes reaalsuses. Olete oma ametiteenistuses ja samas saate olla koos kellegiga, ning mõista, et olete suuteline tajuma ja tunnetama tedagi. See ongi osa uuest energiast. (Krayon saladuslikult) Uus energia teie jaoks on ennenägematu. Kui te ei ole kunagi varem veel kokku puutunud sellega, mis on võrreldamatu millegiga, siis enamuselt see on hirmutav teile. Räägiksin teile ühe jutukese mis kutsub teid kuueaastase poisi ellu.

Ema teatab pojale, et täna nad lähevad ühte uude kohta, kus poeg varem pole olnud. Kuueaastase poisi mõistuse jaoks see ei ole meeldiv mõte ja ta küsib emalt, et ta tahab teada  kuhu ema teda viib, ja tahab teada, mis seal toimub, et ta kardab seda. Ema rahustab poega, et ära karda, ma olen pea kogu see aeg sinu kõrval ja hoian su käest kinni, kõik läheb hästi ja seal midagi halba ei juhtu ning sulle seal meeldib. Kuid poiss ütleb emale vastu, et sa rääkisid sama, kui me käisime esimest korda arsti juures, arst ju torkis mind mingi nõelaga. Ema rahustab poega, et  seekord ei ole mingeid nõelu. Kuid täna soovin sinuga minna teise kohta, kus sa veel ei ole käinud ja seal on inimesi, kellega sul on vaja kohtuda. Poiss aga  vastab, et oh ei ema, ma ei taha sinna minna ja ta jookseb oma tuppa ja paneb ukse kinni ja ütleb emale, et ta ei kavatse minna talle tundmatusse kohta, kus peab kohtuma talle tundmatute inimestega, talle see ei meeldi ja parema meelega ta mängiks kodus, parema meelega teeks ta seda, mis talle on tuttav, ema, kallis ema, ma ei soovi sinna minna. Ema astub poisi juurde tuppa ja räägib hellalt, et pojake, sa oled juba suur poiss, oled juba pea seitsmene, seega, ole kui suur ja tule koos emaga kohta, kus sa ei ole veel olnud, kus sa kohtad kedagi, pojake, kõik läheb hästi. Poiss lõpuks nõustus. Nüüd istub ta autos ja tal on hirm ning küsib emalt uuesti, et mis seal toimub. Ema vastab taas, et pojake, kõik on korras, tõepoolest, kõik on korras ja käitu seal kui seitsme aastane, eks. Ja  ma hoian sinu käest kinni kuni lõpuni. Poiss küsib õudusega, et  mis tuleb siis lõpus, kas lõpus midagi juhtub? Ema vastab, et jah, pojake, kuid sina ära karda. Aga poiss vastab tusaselt, et ta kardab. Ema kordab uuesti, et kõik on korras, pojake, kõik on hästi ja ma arvan, et see meeldib sulle. Poiss vastab emale ettevaatlikult, et ema sa arvad nii, aga ema ütle mulle, kuhu me siis sõidame, miks sa ei saa mulle seda öelda? Nad jõuavad kohale ja laps ei tea ikkagi, mis hakkab toimuma, ta ei ole selles kohas varem  olnud. Maja on suur ja ta ei saa lugeda, mis on maja nimi, sest ta ei tunne neid sõnu. Ta läheb koos emaga sisse. Seal ühe ukse juures ema ütleb, et ta peab korraks ära käima, aga ma tulen kohe tagasi, ausõna, olen ära ainult veidikeseks ajaks. Poiss vastab solvunult, et kuidas nii, ema, sa ju rääkisid, sa ju ütlesid, et kõik läheb hästi ja sa hoiad minu käest kinni. Ema ütleb uuesti, et kõik on hästi, kuid nüüd on vaja ära kustutada valgus. Poiss täiesti hüsteeriliselt vastab, et ema, siis on veel hullem, ei ole vaja, ema, ei ole vaja. Ema räägib, et pojake, kustutame valguse vaid hetkeks ja lähme sisse, kuid mina ei saa tulla sinuga. Ma olen ära vaid  pool minut pojake, nii on tarvis. Poeg vastab nüüd tõelise õudusega, et  emakene ei, miks, milleks seda on vaja, ma jään ju päris üksi, mida sa teed, kas see on mingi pühitsemine? Ilmselt poisi jaoks sellel sõnal on eriline tähendus. Ema kustutab valguse ja avab ukse ja poiss peab astuma sisse. Mine, sa oled suur poiss, oled seitsmene. Poiss seisab kui naelutatud. Ema palub tal astuda edasi, selle poole, mida ta pole veel kunagi näinud, majas, kus ta pole varem käinud, täielikus pimeduses ja isegi käest ei hoita kinni. Poiss mõtleb, et olgu, ma olen seitsmene, mida vanemaks ma saan, seda rohkem olen õppinud, olgu kui raske see ka poleks, aga ma tõepoolest ei taha saada suureks, nii hea on olla kuueaastane, kuid ma tean, et varsti olen seitsmene. Olgu peale, ema ütles, et ta jääb minu selja taha, ma tõesti tunnetan teda, ma tean, et ta on seal. Ta astub sammu edasi, tundmatusse pimedasse ruumi ning teda hirmutab see, mis võib juhtuda, et äkki seal on arst suure nõelaga, või on mingid muud asjad, mis võivad hirmutada last. Äkki selles ruumis süttib valgus ja kõlab ühine hõise „ Palju õnne !“. Ruumis on kõik tema parimad sõbrad ja nende vanemad, palju värvilisi õhupalle ja palju muid pidulikke asju. Ta on seitsmene. Kõike seda valmistati temale ette üllatuseks, seda uhket pidulikku õhtut. Nüüd ta mõistis seda, ta ei osanud isegi oodata seda. Kuid ta sai oma hirmust üle.

Te muidugi mõistate, et see oli metafoor, ja  juttu ei olnud surmast, vaid uuest energiast. Vaim ütles teile, et kavatseb võtta teid kaasa kohta, kus te ei ole veel olnud, kuid ta ei saa rääkida teile sellest, kuna peate seda ise inimolevusena üle elama. Praeguses  energias võivad toimuda sellised asjad, milliseid varem ei ole kunagi ette tulnud. Ema teadlikult ei selgitanud pojale häid asju, seda üllatust. Ta pidevalt andis pojale vihjeid ja rääkis, et on pidevalt tema kõrval, hoiab tema käest kinni, et poeg  võib usaldada oma ema. Sest  poiss pidi ise sellest iseseisvalt läbi minema ja ta sai sellega hakkama.

Ka teie olete seda läbi tegemas. Võib olla  ka teie jaoks valgus kustub hetkeks, kuid seejärel tuleb üllatus. Üllatus ei tule sellisena, nagu teie arvate selle olevat, või mida väga tahaksite. Need, kes on tulnud siia tervenemise pärast, kas te olete saanud seda? Te olete suletud ukse ees, teis on hirm, on ebakindlus. Kuid on olemas ka häid asju, mis tulevad. Iga inimene erineb teisest, nii oma reageeringute poolest, oma elu poolest, oma raskuste ja probleemide poolest. Kuid teil kõigil on ka midagi ühist, otse nüüd teete sammu pimedusse, sellisesse energiasse, millises te pole varem kunagi olnud. Alguses see ei ole kuigi hubane, mõneti isegi hirmutav. Mõnedki teie seast küsivad, et kuidas teha seda parimal viisil, mis ootab mind ees, mis tuleb edasi?

Me saame teile vaid öelda, et see, mis tuleb edasi, tuleb midagi sellist, mida elate üle koos meiega, kes  seisavad teie selja taga ja toetavad teie kätt, enamuse teie teekonna jooksul. Kallid, me oleme alati teiega, kuid Maa on Vaba Valiku Planeet, mis annab teile hetki ja võimalusi, kus saate ise teha valikuid, ilma meie mõjuta, ilma meie käe toetuseta. Kuid me jääme siiski teie selja taha, ka siis, kui teete ise oma valikuid, mida te õigeks peate. Inimkond on sellises olukorras, kus on vaja hakata tegema valikuid, neid valikuid, kuidas saavutada tervikut, et saada enam Valgust. See toimub küll aeglaselt, kuid see-eest saate täiskasvanumateks. Kui valgus süttib taas, siis teadvustate, et senine teekond ei olnud teie ülevaatuseks või katsumuseks, vaid te ei olnud tegelikult sellest teadlikud, teil ei olnud sellest ettekujutust, kuna te polnud kunagi seda teed astunud, ega olnud sellises keskkonnas, mille nimeks on – Maa Edasijõudnud Teadvus. Teil ei ole veel mingit aimugi, millega see võiks sarnaneda. Kuidas on, kas usaldate teisi niivõrd, kuivõrd pole kunagi varem veel usaldanud, usaldate Süsteeme, mis varem ei töötanud, hakkate looma projekte, mis varem ei käivitunud.

Tahaksin teile öelda midagi, mis on uudne teie jaoks, kuid mitte meie jaoks. Me oleme seda näinud teiste planeetide juures, mis on teinud oma esimesi samme. Oleme näinud, mida on teinud nende inimolevused sellistel aegadel. Seetõttu teame, mida oodata, just seetõttu on meie käed teie poole sirutatud, et püüda teid kinni. See ei ole meie jaoks uudne. Seega, pidage meeles, et teie sisemuses on Jumala osa ja see tähendab, et teie sisemuses on selline teie osa, mille jaoks see olukord ei ole talle uudne, see on talle teada ning ta on teie sisemuses Loomislätte energiana.

Kui paljud teie seast suudavad, tuginedes eelpool öeldule, teha samm edasi uude energiasse, uude kohta, uutesse kogemistesse ja tunda end seejuures hästi? Teatud tasanditel ehk isegi tunnetate, et olete kord selles juba olnud. Tunnetate sama, mida tunnetame meie, teadmas sama, mida teame meie – te olete see teie osa, mis esindab Loomislätet. See oleks vastuseks sellele küsimusele, et kuidas saab liikuda uude energiasse ilma ettevaatuseta ja ohutundeta.

Vana vaimsus, kas sul on küpsust selleks, kuidas väljuda primitiivsest lineaarsest hirmust ja võtta vastu seda enda osa, mis on olnud seal, mille oled teinud ise, mis on kaunis ja särav kui päike? Kui sa oled suuteline selleks, siis piisab vaid teha üks samm planeet Maa evolutsiooni poole, teha esimene samm selle poole, et sinu DNA hakkaks vibreerima kõrgemal tasemel, kõrgemal efektiivsusel, kui praeguse 33-35% juures, et jõuda 44% -ni.

Olete varem küsinud, et kuidas saavutada DNA funktsioonide kõrgemat protsendi taset?

Sellele vastus just kõlas. Saada üha enam ja enam selleks, mis on teie sisemuses, kellele on teada kõik, mis on üks kõigega, millel ei ole piire selles, kuidas kõik  töötab. Tänu temale te tajute, et te pole kunagi üksi, ei iial. Tänu temale te mõistate, et kui mõtetu on hirm ja te olete suuteline suunama oma sammud pimeduse poole, lüües sellel teekonnal rõõmsat laulu. See on see, kelleks te saate ja see viib teie DNA efektiivsuse kõrgele protsendile. Ja siis ilmuvad need, kes järgivad teid, kuna olete neile teenäitajateks.

Ja seejärel tuleb peoõhtu (Krayon muiates), seda on õhus tunda. Olete avardamas oma enese piire. Olete väljumas üleelamistest ja hirmudest, isegi ohtudest ning liigute järgmise ukse lävepakuni, kus avaneb uks sinna, kus te ei ole veel kunagi olnud. Nüüd teete julgelt kindla otsuse, et lähete sisse. Ei ole enam mingit ohutunnet. Hakkate teadvustama, et tundmatut on võimalik usaldada reaalselt. Hakkate reaalselt mõistma mõtet, et teie ei ole üksi, olete suuteline tunnetama, et olete alaliselt koos suure väega, et Valgus, mida kannate, pääseb kõikjale, kuhu te ka ei suunduks ja ta on alati teie oma. Valgust hakkab juurde tulema, seda hakkab üha enam ja enam olema. Teie planeet hakkab liikuma kõrgema teadvuse poole ning selles ei ole kohta sõdadele. Selles on mõistmine, et seda on võimalik saavutada ka praeguses energias, kogunedes siia kokku. Otsides kooskõla, otsides kõiges koherentsust, kasutage Välja, et sünkroniseerida harmoonilisi ideid, uuest valitsuse liigist ja uuest tervendamise viisist. Kõiges uues summeeruvad senised asjad ilma ahnuseta, korruptsioonita ja isikliku kasumita. Kõik rahvad hakkavad tööle koos põhimõttel, et on võimalik, et kõik  võidavad. Kõigil on oma kultuur, oma keel, oma teekonnad, oma toidud. Samas mõistes, et kui ongi erinevusi, siis üksnes armastuses teine teise vastu, läbi Jumala tunnetuse enda sisemuses, kõik on  üks kõigega. Vaat, milleni see viib. Kui kiiresti see liigub oleneb sellest, kui kiiresti suudate pääseda oma kambrist, milles olete hirmu kütkeis. Me oleme alati valmis aitama teil pääseda sealt, kas teate seda?Võite pugeda peitu, kuid me siiski aitame teid, armastuses ütleme läbi suletud ukse (Krayon armastava ema häälel) kallis, kõik on hästi, võta käest kinni ja tule välja, läheme Valguse poole. Kõik need metafoorid on vanale vaimsusele praktiliselt mõistetavad ja kaunid, neile, kes on siin kindlal eesmärgil. See oled Sina. Ei ole see juhuslik, et oled siin. Ei ole selles juhuslikkust, et  loed või kuulad seda sõnumit. Kõik on selleks, et saaksid uhkelt virguda ja öelda – vaat, milleks olen siin, mitte siin ruumis, vaid sellel planeedil.

Mõni võib väita, et olen liiga vana, et siin on mingi eksitus, ma olen liiga vana, see kõik oleks pidanud sündima varem, kui olin noorem, miks nüüd? Kallid, te olete täiesti vastavas vanuses ja teil on palju eakaaslasi. Kas on mõistetav, miks räägin sellest? Kõik oleneb üksnes teie vastuvõtust. Teie kõigi kõrval on teie eakaaslased, kes vaatavad teile otsa küsivalt, et mida on sinul sellist, mida minul ei ole? Me oleme kinni jäänud mõttesse ja muresse läheneva surma pärast, haiguste kätte, aga sina elad ja laulad rõõmust, kuidas see on sul võimalik? Te vastate neile rahulikult, et te olete mõndagi avastanud ja tahaksite neilegi rääkida sellest. Te avastasite, et on olemas midagi enamat, kui olete te ise ja  te tunnetate seda. Kas olete suutelised tunnetama seda? Ehk räägiksime sellest.

Kõigil siin istujatel, iga ea esindajatel, on omad eakaaslased. Noortel on omad lapsed, kes oma puslet ei ole veel kokku pannud, nad on murelikud  iga kord, kui nende võsuke kaob ukse taha. Nad ise ei ole veel olnud saabuvates uutes energiates, millistest räägivad nende lapsed. Nad teevad asju, mida teie lapsena olles ei teadnud ega osanud. Te väga muretsete selle üle, mis  toimub. Kuid nad on teie kõrval ja lalaulavad rõõmsalt (Krayon lapsiku rõõmuga) mul on teada, mis  praegu toimub ja see on niivõrd positiivne ja niivõrd kaunis. Tahad, ma räägin sulle sellest. Nüüd ehk aimate, milleks olete siin ja just selles vanuses ja mida on vaja teil teha. Tahaksin, et lahkudes siit, laulaksite teiegi oma südameis, sest olete nüüd teadlikud, et te ei ole üksi. Sa armastad end piisavalt, et tunda end hubaselt ja olla tasakaalus. Laulad oma armastuse laulu enda sees olevale Jumalale. Oled iseendaga, olles õnnelik.

Et seda saavutada, peate üle saama Pimedusest. Sellised väljakutsed on käesoleval ajal  teie ees. Saada tasakaalukamaks, kui olite seni, olla näoga kogu toimuva poole. Vana vaimsus on suuteline seda tegema. Lahku siit oma armastuse laulu saatel, mis on sinul su enda ja oma Jumala jaoks, kes on su enda sisemuses, vaatamata sellel, kas seda tunnetad või mitte. See on küpsus, mõistmine. See on see, mida vana vaimsus suudab teha.

Ja nii see on…

Krayon

 

Kanaldus on tõlgitud KRAYONEESTI poolt, toimetas Jane Allika

 

Kategooriad:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga