Mida me mõistame reaalsuse all? Ehk olete tähele pannud üht huvitavat ilmingut – just oli midagi ja siis ei ole enam. Jäi ainult mälestus. Äkki see oli meelepete? Kas oli? Või kas on meelepete see, mida praegu näen ja tunnen? Mulle isiklikult hakkab tunduma, et reaalsus on hetkeseis ning vilgub sisse ja välja – oli – on – oli. Ja et mineviku reaalsust saab kombata vaid mälestustes.
Mäletan oma sünnikodu keset metsi ja rabasid kõikide loomade ja inimestega. See oli tolleaegne reaalsus. Seda reaalsust enam ei eksisteeri. Seal on ainult mets, pole ühtegi inimest ega kodulooma. Näete, reaalsus võtab kogu aeg erinevaid vorme ja on pidevas muutumises. Inimesena me püüame hoida paigal reaalsust kui sellist, sest kui reaalsus muutub, siis peavad muutuma ka kõik selle sees. Kuna inimesed on reaalsuse sees olev osa, siis on nad sunnitud selle muutumisega kaasa minema. Aga nad saavad kaasa minna ainult ühel tingimusel. Tingimuseks on sinu keha kooskõla uue reaalsuse sagedusega. Mis juhtub nendega, kelle keha sagedus ei vasta reaalsuse sagedusele? Midagi ei juhtu – keegi ei lähe kaotsi. Nad on niikaua vanas reaalsuses, kuni saavad oma sageduse tõsta uue reaalsuse tasemele.
Just praegu siseneb osa inimkonnast uude reaalsusesse. Praegu sündivad lapsed on juba uue reaalsuse ehk sageduse jaoks valmis. Viha, sallimatus, alaväärsus jms on madala sagedusega Et paremini asja olemust mõista, on vaja teada, et inimese keha ümber on erineva sagedusega väljad – alates eeterkehast ja lõpetades kolmeteistkümnenda, väga kõrge sagedusega auraväljaga. Me ei näe neid välju tavanägemisega, need on nähtavad selgeltnägemisega. Need väljad on üksteise sees, vibreerivad erinevalt ja üks väli ei sega teist. Kui te sellest aru saate, siis mõistate ka, et täpselt nii on ka meie Maaga, mille ümber eksisteerivad erineva reaalsusega ehk sagedusega väljad.
Inimkond on praegu põhiliselt kolmandas väljas ehk kolmandas dimensioonis. Kolmanda dimensiooni juurde kuuluvad madalad sagedused ja kui me neid ringi ei tee, kõrgemale sagedusele ei saa. Uues sageduses ei ole enam võimalik valetada ega pistist anda, nagu on omane kolmandale sagedusele.
Kui te jälgite ennast ja oma tundeid ning avastate enda seest terve arsenali madalaid sagedusi, ei peaks te ennast selle pärast karmilt kohtlema, vaid need tunded ümber tegema. Kolmanda dimensiooni madalad sagedused on viha, sallimatus, alaväärsus, väärtusetus, hukkamõistmine jne. Nendel tunnetel on aeglane pikk laine, mis mõjub kehale ebameeldivalt ja tervisele kahjulikult.
Olen kuulnud sellist lauset: “Ennem suren, aga andeks ei anna, maksan kätte”. Kellele sa kätte maksad? Tegelikult maksad kätte iseendale.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Mai-Agate Väljataga raamatust “Uue ajastu algus”.
Me muutume tundlikumaks ning meis avanevad uued võimed ja varjatud omadused. Milline saab olema uus ajastu, sealsed energiad ja väärtused, sõltub suuresti igaühest endast. “Kui küsite, kas midagi juhtub juba homme või uuel aastal, siis vastan, et mitte midagi niisugust, mida sa peaksid kartma,” ütleb selle raamatu autor, lisades, et uusi energiaid ja tundeid ei tohiks eirata, kuna see võib inimese haigeks teha. Täpselt sama juhtub, kui tunded pidevalt alla suruda. Kohanemine muutustega saab olema tulevikuvisioonides oluline võti.
Mai-Agate Väljataga arutleb muu hulgas ka teemade üle, mis ikka ja jälle kerkivad: kelle võimuses on muuta maailma ja kui palju saan ise oma elu ja saatust kujundada? Kuidas mõjutavad meid eelmised elud ja suguvõsamustrid ning milliseid elutarkusi tasuks nende muutmisel meeles pidada?
“Kui sul on soov muuta maailma, tuleb alustada endast. Kui muudame ennast, muudame ka maailma. Autor rõhutab, et inimese loomejõuks on tema tunded ja mõtted, millega saabki luua isiklikku uut reaalsust.
Teadjanaine Mai-Agate Väljataga vaktsineerimisest.
Minult on inimesed viimasel ajal palju küsinud vaktsineerimise kohta. Olen saanud sõnumeid nn kõrgematelt jõududelt, kes on vastanud mulle järgmist – see, kas vaktsineerida või mitte, on puhtalt isiku enda otsustada. Inimesed, kes elavad pidevas hirmus, lasevad end väga palju kõigel välisel mõjutada. Hetkel on üle terve planeedi külvatud tugev hirmu foon. Paljud elavad igapäevaselt sõna otseses mõttes surmahirmus. Mida hirm meiega teeb? See tõstab üles püsiva ärevuse ja madaldab meie sagedust ja sellega koos nõrgestab ka meie immuunsust. Inimesed on liikunud praegu järjest suuremasse eraldatusesse ja isolatsiooni, see aga paneb neid üha suureneva pinge alla. Ma loodan väga, et see kõik lõpuks äratab meid üles sügavamalt endasse vaatama. Teistsuguseid küsimusi esitama, kui seni.
Sellel viirusel on sügavam eesmärk – eraldada sikud lammastest. See viirus õpetab inimest iseendaga tööle hakkama. Vastutust võtma! Üles ärkama automaatpiloodi peal elamisest. Kui inimene enne n.ö. magas, ei liigutanud lillegi, siis ta ehk vähemalt hirmu ajel hakkab enda sisse vaatama. Ta hakkab küsima, miks need asjad kõik nii on läinud? Mis toimub? Igal katastroofil, laiaulatuslikul haigusel on alati suurem eesmärk. See õpetab tervele inimkonnale midagi. Meid nagunii jälgitakse hoolega kõrgemate tsivilisatsioonide poolt. Juba inimkonna sünnist saadik. Koroona viirus on ka plaaniline, kõrgemate tsivilisatsioonide poolt välja lastud viirus. Eksperiment.
Inimesel on kolm keha – mentaalne keha ehk meie mõttemaailm, emotsionaalne keha ehk meie tundemaailm ja füüsiline keha ehk meie liikumisvahend. See vaktsiin pidi mõjutama kõige rohkem emotsionaalset keha. Ta lahutab inimese hinge tema tunnetest. Tunded on kui hinge navigatsioonivahend, mille kaudu hing on kontaktis ühelt poolt oma kehaga ja teiselt poolt Kõrgema Minaga, jumalikkusega. Aga kui sinu tunded on blokeeritud, siis kuidas sa saad kontakti oma hingega või Kõrgema Minaga? Kui me oleme tuimaks tehtud, tundetud, mille ajel me siis tegutseme? Kuidas enda jaoks õige ära tunneme? Kuidas otsuseid langetame?
Kuna me liigume praegu terve planeediga kolmandast dimensioonist viiendasse, siis inimestel on oluline ärgata sellele, kes me tegelikult oma sügavamas jumalikus olemuses oleme. Hakata nägema seda, kuidas me ise loome pidevalt seda reaalsust, kus me igapäevaselt elame. Mida me teeme loodusega, kas elame sellega kooskõlas või tarbime loodusressursse tagajärgedele mõtlemata. Või kuidas me käitume oma lähedastega? Hiljem oleme hädas ja imestame, kui bumerangi efekt meieni mõni aeg hiljem tagasi jõuab. Keegi teine ei tee seda meile, ikka meie ise.
Praegu on väga intensiivne peegelefekti aeg. See tähendab seda, et kõik väline peegeldab sinu sisemaailma sulle tagasi. Inimestel on vaja üles ärgata sellele, kuidas nad kutsuvad ise oma ellu väliseid kogemusi ja peegeldusi. Selleks on hea teha üks harjutus. Mine seisa täispikkuses peegli ette ja vaata ennast peeglist. Märka, milliseid hinnanguid sa endale annad? Kas sa oled rahul sellega, kes sulle vastu sealt vaatab või mitte? Kas sa hoolid temast? Kas sa armastad seda isikut, kes sealt vastu vaatab? Või sa kritiseerid teda päevast päeva? Pole rahul temaga? See, kuidas sa endasse suhtud mõjutab kogu sinu elu ja sinu olemust ja kõiki sinu otsuseid, sinu käitumist teiste inimestega ja nende reaktsioone sinu suhtes. Meie tunded on meie loomejõud. Kui meil on palju hirme ja negatiivseid tundeid enda ja maailma suhtes, siis see lõhub meie keha, meie immuunsust. Kui meil on positiivsed tunded, meil on elevus, uue ootus, siis see paneb meid liikuma, tegutsema. See ehitab meid üles.
Otsus, kuidas käituda, kui palju praeguse paanikaga kaasa minna ja kas lasta end vaktsineerida, peab johtuma inimesest endast, mitte tulema kuskilt väljaspoolt sunniviisiliselt. Otsus tuleb võtta vastu oma Sisemine Mina tasandil, läbi oma keskme ehk kuulates oma südamehäält. Selleks on hea võimalus teha järgmine harjutus. Näiteks, kui inimene tahab otsustada, kas lasta end vaktsineerida või mitte, siis tuleb teha pea täiesti tühjaks, minna oma keskmesse ja otsustada JAH, ma lasen end vaktsineerida. Seejärel kuulata ennast, milline tunne südamesse tekib? Mõnus kergus või ärev ja raske tunne? Seejärel lasta sellel otsusel minna, tühjendada jällegi pea kõikidest mõtetest ja teha vastupidine otsus EI, ma ei lase end vaktsineerida ja jällegi kuulata ennast, milline tunne nüüd südamesse tekkis? Otsus on inimese jaoks õige siis, kui tekib kerge ja hea tunne. Igal inimesel on oma saatus ja omad õppetükid läbida. Kui otsust langetades tekib sinu sisse kerguse tunne, siis oled oma saatuserajaga kooskõlas!
Nendele, kes koroona viiruse hirmus elavad ja surma kardavad, ütlen ma nii: me tuleme ju siia Maa peale kogemusi saama ja läbi kogemuste õppima. Iga kogemus on oluline! Olgu see positiivne või negatiivne. Need, kes kardavad kangesti surma, ei julge ju ka elada! No mida sa tuled siia Maa peale, kui sa kõike kardad ja elada ei julge? Surm on lihtsalt üleminek ühest olekust teise. Me käime ju pidevalt planeedil edasi tagasi läbi mitmete elude. Ma näen lahkunute hingi ja saan nendega vestelda. Aeg ajalt on matustel päris keeruline naeru tagasi hoida, kui matuselised on kõik nii mornide nägudega ja mina näen, kuidas kadunuke keksib ümber kirstu ja teeb seal igasugust vigurvänti.
Õnneks oleme nüüdseks juba lõplikult sisenenud uude Veevalaja ajastusse, mis toob kogu inimkonnale täiesti uue hingamise ja uued perspektiivid. Seetõttu soovingi lõpetuseks kõigile suuremat avatust ja tolerantsust, elu usaldamist ja oma südamehäälega kooskõlas elamist!
1 kommentaar
Tänan suurepärase info eest!