MAISTE VARDJATE SÜSTEEMI KUJUNEMINE

 

Kuidas peaksid arenema tehnoloogiad, et inimkond saaks minna kõrgemale tasemele?

Maa tehnoloogiline üleminek kõrgemale tasemele, saab võimalikuks inimeste teadmiste arengu tõusmisel, mis peaksid seotud olema tuleviku ja nende sündmuste mõõtmatute varjantide nägemise läbi. Esimeseks on tarvis tõhustada tõenäosuste analüüsi ja prognoosi meetodeid, võttes kasutusele andmed maistest ühiskondadest ja planeedi ökosüsteemist. Mõningaid uuringuid selles valdkonnas tehakse teil juba praegu. Esimese ülemineku etapi olulisteks faktoriteks oleks:

Kõrgemad arvutusvõimsuste olemasolu (arvutusklastrite näol).

Neuronvõrkude jätkuv areng.

Andmepanga analüüsimiseks efektsete meetodite loomine.

Siis saaksite prognoosida tsivilisatsioonide arengut, inimrühmade ja eraldi olevate isiksuste tulevikku.

Teisel ülemineku etapil inimkond saab avada enda jaoks võimaluse, lugeda ajajooni.

Tehnoloogiate aluste arendamine võib kesta pikka aega ning võib kesta mitmeid põlvkondi, enne kui inimkond suudab omandada täielikult uusi atribuute.

Teise etapi olulisemateks faktoriteks oleks:

Inimeste sensoorsete vastuvõtuvõimete uuring (nägemine, kuulmine, tunnetus, maitse ja haistmine).

Mõtete lugemise tehnoloogiate arendamine, mõtte kujundite ja unenägude salvestamise tehnoloogiate arendamine.

Implantide väljatöötamine, mõtteliste informatsioonide edastamiseks kompuutritele, sama ka omavaheliseks suhtluseks.

Kvantkompuutri loomine.

Elu kindlustamise komplekssüsteemi väljatöötamine, mis võimaldaks inimesel olla uneolekus pikemat aega (talveune boksid).

Kunstliku intellekti loomine ajajoonte uurimiseks.

Edasi räägin maiste vardjate süsteemi loomisest.

Inimkond, uurides oma vastuvõtuvõimeid, võib jõuda võimeni lugeda ajajooni. Hiljem sellised uurijad nimetavad ennast ajajoonte vardjateks. Kuid paraku, me räägime siiski veel, vaid esimesest ja teisest etapist.

Ühelt tuleviku vardjalt sain teada, et esimese etapi põlvkond puutub kokku suurte keeruliste asjade ja olukordadega.

Aga selline ongi mistahes esmaavastajate spetsiifika. Nii see on alati olnud, kui astuda seni uurimata avarustele. Eesastujatel tuleb läbi uurida kõik ohud ja keerulised olukorrad. Enne, kui inimesed õpivad kasutama ajajoonte informatsioone endi hüvanguks, tuleb uuringute tulemuste andmed kokku korjata, sealhulgas ka negatiivsete protsesside andmeid. Varajasemate etappide uurimise ülesandeks oli, luua vajalikud atribuudid uuringute läbiviimiseks. Kuni neid veel ei ole, inimesed hakkavad esmalt lugema informatsioone spontaanselt. Kuid spontaansed informatsioonid võivad mõjuda mõistusele ja tervisele ülekoormavalt ning mõjuda negatiivselt psüühikale. Vastavalt tehnoloogiate arengule, une tõhustamiseks, kujundatakse vastavad komplekssed süsteemid, (unelusse viimiseks, ehk unustuse olekusse viimiseks). See vähendab kanaldajate koormust ja aitab jõuda ajajoonteni vähema stressiga. Talveune boksid aitavad inimestel olla unelustes pikemat aega, kus võimas Kunstlik Intellekt on võimeline analüüsima ja struktureerima iseseisvalt tooreid infovoogusid. Selliselt saab operaator kaitstud spontaansetest, stressi põhjustavate nägemuste vastuvõttudest, mida võib esineda ajajoonte lugemisel. Kui inimesed on kogunud muljetavaldavat hulka lähteinformatsiooni, siis Kunstlik Intellekt suudab luua mistahes sündmuste kujunemise jada, kogu tsivilisatsiooni jaoks. Ka inimkond ise õpib looma iseseisvalt tõenäosuste matriksit.

Kas inimesed, peale mingite uute võimete avanemist, pääsevad ise ajajoonteni?

Võimed võivad avaneda kaugeltki mitte kõigil inimestel. Varajasemate uuringute tulemusel,  saavad inimesed atribuudiks siiriku. Kuigi meedikute väitel, seda töötatakse välja muudel eesmärkidel, kuid selle jätkuvate uuringute käigus avanevad uued võimalused nende kasutamiseks.

Mida inimesed võtavad variantlikkuse maatriksiks?

Sellest saab struktureeritud ja kõigile mõistetav sündmustikkulisuste tervikolemus. Kuid variantlikkuse maatriks on üksnes ajajoonte peegeldus.

Kas inimkond on võimeline tegema selles korrektiive?

Aga see on ju kõigest peegeldus. Uurijate ees kerkib oluline küsimus – kas saab mõjutada sündmustikulisusi, millised need on peegeldusena ajajoontel ja kuidas seda teha. Kuid fakt ise, et kui sellised võimed on olemas, siis need kätkevad endas võimalusi, mõjutada mingil viisil sündmustikulisuste tõenäosusi endid. inimesed alustavad esmalt kaudsete mõjutusviisidega, püüavad käituda teisiti, risti vastu oma sündmustikuliste harudele ning seda selleks, et mõista, kas neil on ikka valiku vabadus. Esmaseks valikuks on – kuidas valida seda, mida järgida.

Milliseid järeldusi peaks inimkond tegema sellistest eksperimentidest?

Iga inimene isiklikult teeb endale kohaseid järeldusi. Kuid nad peaksid mõistma üht olulist asja, et kohati keerulised, mõneti hirmutavad sündmused, polegi sedavõrd halvad, kasvõi juba seetõttu, et mistahes teekond viib reaalselt edasi. Kuid minnes risti vastu oma ajalistele joontele, valides täiesti iseseisvaid tegevusi, võib sageli jõuda tupikusse ehk elu ei hakka neil laabuma. Inimestel on tarvis leida tasakaal, ettemääratluse ja valiku vahel, tuleb teha mõistlikke korrektiive oma teekonna parendamiseks ja mitte kalduda tundmatuse piiridesse.

Kuidas kaldumine tundmatuse piiridesse võiks kajastuda ajajoontel?

Põhimõtteliselt kaldumisel, uute lahenduste informatsioonid, võivad täiesti puududa, või kajastuda mingite uduste võimaluste märgetena. Prognoosimise atribuutika võib kompenseerida seda puudulikkust, kuid sedagi vaid osaliselt.

Kuidas inimkond saab jõuda selleni?

Seda on veel vara teile öelda, kuna  inimteadvus ei ole veel selleks valmis. Neil, kes alles tulevad planeedile, on suuremad võimalused näha neid võimalusi.

Kui suur võib olla ajavahe vardjate esimese ja teise põlvkonna vahel?

Kõik oleneb tehnoloogia arengu kiirusest ja võtmeuuringute läbiviimisest. Esimese ja teise põlvkonna erinevused saavad olema märkimisväärsed. Tehnilised lahendused on neil  täiesti erinevad, siirikutest kuni täisväärtuslike kavandusteni. Tõuseb ka unenägemiste tehnika, kus ajajoonte kajastus on sootuks teine ning mis kaasab tegevusse, muude motiveeringutega vardjaid. Selline töö muutub sotsiaalselt olulisemaks, auväärsemaks ja tunnustatumaks.

Kuid kas selline töö võib olla stressirikas?

Tõepoolest, ajajooni näha on psühholoogiliselt raske, kuna kõige õnnerikkamad hetked võivad vahetuda kõige keerulisemate vastu, mõneti ehk isegi kriitilisemate muutuste vastu.

Kas pikema teekonna jooksul saab esineda meelepäraseid ajajooni?

Kui ühe haru perspektiivid on väga optimistlikud, siis on tarvis vaadata veidi kaugemale, et märgata võimalikke raskusi. Iga vaimsuse arengu perioodid võivad olla erinevad – viljakad, stagnalised, ebameeldivad.

Millist informatsiooni saavad vardjad lugeda ajajoontelt?

Kujutle, et sul on olemas raadio, kuid sul ei ole teada milliseid jaamu ja mida saad kuulda sealt. Mis juhtub, kui juhtud lainele, mis on täis hirmutavaid asju, kuidas see mõjutaks sind isiklikult?

Või, kui kuuled juhuslikult võõrast sõnumit. kas see mõjutaks mingil määral sinu elu?

Siirikud esmalt ehk suudavad võtta vastu kaootilisust, mis võib puudutada mõnda operaatorit, samas teist mitte. Uurijatel kulub aega, et kohaneda sellega, kuidas mõista ajajoontelt loetud. Kuid loetud info võib vapustada inimesi märkimisväärselt.

Milliseid ajajooni saavad vardjad lugeda, kas enda omi, teiste omi või kogu tsivilisatsiooni ajajooni?

Algetappidel lugemist saavad kontrolli all hoida vaid vähesed. Et vallata informatsiooni lugemist, on tarvis keerulist häälestuse ja analüüsi võimet. Peale tehnoloogiliste aluste väljatöötamist, inimesed õpivad paindlikult juhtima ajajoonte andmete lugemist. Kuid lihtsam on lugeda oma ajajoontelt ja selleks on tarvis keskenduda oma küsimusele ja suunata  oma tähelepanu sellele. Praegu oled tegemas peaaegu sama, kui esitad mulle küsimuse, siis häälestad oma tähelepanu vastuvõtule. Tähelepanu iseenesest, on võimas ja vajalik häälestusatribuut vastuvõtule. Kui ühtesid ja samu andmeid loevad mitu vardjat, siis info tõenäosus on kõrgem. Ühildades erinevaid lugejaid, saab tõsta info väärtust.

Kas operaatorid on võimelised määrama eelseisvaid sündmusi?

Ega kõik tõenäosused ei saa käivituda. Kui oled hoiatatud, siis ole selleks valmis. Ajajoontelt loetud informatsioon võib olla kõrge väärtusega. Peamine on – õppida lugema.

Miks mõned tõenäosused ei realiseeru?

Põhjuseks võib olla see, et te ei ole veel võimelised süüvima nende üksikasjadesse. Isegi see, et arutame sinuga tuleviku tõenäosusi üldjoontes, kuid elu võib tuua sellesse mingeid paradokse ja seega, see tõenäosus ei realiseeeru. Informatsioon tulevikust, mida võid saada käesoleval hetkel, on võimeline mõjutama ajajooni kristalliseerival tarretaval viisil. Seda teil on nähtud putukana merevaigus. Nüüd kujuta ette, et see miski kujunes peale sinu lahkumist sellelt infojoonelt.

Edasi keegi loeb sinu raamatut mitmeid kümneid aastaid hiljem ja ta avastab, et pole vaja midagi välja mõelda, kuna see on olnud juba minevikus olemas.

Seega, millisel ajajoone punktis saab sündida mingi väljend – kas aastal 2022, või tulevikus?

Niisiis, nüüd just lõime ebakindla paradoksi, et on kaks punkti ajas, kus saab sündida mistahes avaldumine. Kuid, selle esile toomine aastal 2022 oli siiski tuletuslik, kuigi samas seda mõttevormi oleme kandnud tulevikust minevikku. Seega, avaruses on olemas mõttevormi originaalne variant X, milline on tulevikus, ja selle X duubel esineb ka sinu raamatus, ehk minevikus. Kord loodud mõttevorm, kantuna minevikku, kaldub viitena  tulevikus.

Seega inimene, kes mõtles välja väljendi – putukas meervaigus, hakkab kasutama seda väljendit oma vestlustes, kuna see sobib selle informatsiooni väljendamiseks paremini. Ebaoluliste sündmuste puhul see ei olegi kuigi oluline, ega ole kuigi köitev. Kuid, selline ilming võib olla mõneti isegi ohtlik. Kui inimene näeb ette, et teda on ootamas sündmused, täis katastroofe, aga tal ei jätku jõudu, et neid ületada, või leida olukorrast teist pääseteed. Sellist seost peate te fataalsuseks. Aeg teie ilmaruumis on paradoksaalne, et  tulevikust on võimalik muuta minevikku ja luua sealsetele sündmustele teisi variante.

Võib olla inimestel ei tasuks seda teha?

Miks mitte, mõningad viited tulevikust võivad muuta mineviku ajajooni. Kuid võib juhtuda ka sekkumisi, mis võivad isegi halvendada olukorda.

Ehk parem oleks seda mitte teada?

Paljudele teist, tõesti ei tasuks tulevikku ette teada. Üleminek uuele tasemele eeldab avaramat valiku vabadust ja iseseisvat võimalust teha otsuseid. Selleks on tarvis enamat informatsiooni hulka, kui te seda valdate käesoleval ajal. Vastavalt inimeste teadvuse arengule, avaneb suurem võimalus teha tööd informatsioonidega. Kui mitte avada inimkonnale uusi võimalusi, siis nende elu muutub üksluiseks ja igavaks ning aina korduvaks.

Kuidas mõista kriitilisi paradokse?

Neid on teil hulgim, kõiki lahti kirjutada ei ole võimalik. Teie ulmekrjanduses on neist palju räägitud.

Neis on juttu ajarändudest ja ajajoontest, kuid need siiski on erinevad asjad.

Nii see on. Kui inimene on võimeline nägema ajajooni, siis ta on võimeline neid ka mõjutama. Jõudes vanaisa ajajoonele, siis seal ta võib teha informatiivseid muutusi, et käesoleva ajajoone järglaste elu hakkaks kulgema teisiti.

Kas tulevikus, meie järglased, saavad minevikule teha muutusi informatiivsel tasemel?

Selline võimalus on üksnes aja vardjatel, sedagi vaid teatud määral. Kui see on vajalik millegi parendamiseks, siis toimub vaid mineviku tervendamine, mitte selle parandamine või muutmine. Parandus käib vaid pingekolletes, mõningate lülide ümberkujundamises, mille tulemusel sündmustikulisuste ahel muutub sujuvamaks. Vigased ahela lülid ei kao kusagile, need jäävad vaimsusele kogemuseks. Üksnes kohatud variandid asenduvad kohasematega.

Kas inimesele on teada midagi tema minevikus toimunud tervendustest?

Vaimsuse mällu jääb kõik, kuid inimesele endale, kelle minevik sai tervendatud, taolisest olukorrast ei ole midagi teada, ehk see võib mõjutada vaid tulevase elu sündmustikulist kulgu.

Kas mäletad kolme aasta tagust juhtumit?

Ei mäleta, kuna ei juhtunud midagi emotsionaalselt eredat, et jääda meelde. Tervendatud punkt muutub üksnes punktiks, mis ei tõmba endale tähelepanu.

Kas teised, sündmusest osa võtnud vaimsused, mäletavad seda sündmust?

Igal vaimsusel on oma kogemise jooned. Igaüks peab tervendama oma vaimsuse kogemuse jooni.

Kas me räägime mineviku sündmuste reaalsest asendamisest, või üksnes oma psüühika tervendamise viisidest?

Sündmuste mäletamine on iga vaimsuse pärusmaa, kuid üksnes omade. Kõik kogemise protsessid  toimuvad üksnes jooksva vastuvõtu tasemel.

Kui teised osavõtjad ei tervenda oma mälu, nagu mina, kas siis mineviku mälestused on kõigil erinevad?

Praegugi  mäletate kõike erinevalt. Kõik oleneb isiklikust vastuvõtust, näiteks sina mäletad tüli sõbraga, aga tema ilmselt mitte. Inimkonna arengu käigus on toimunud palju mineviku kollektiivseid tervendusi. Seda meetodit on tarvis omandada esmalt isiklikul tasemel.

Kas see on midagi kui massilise unustamise taolist?

Teie tsivilisatsioonil on tohutu möödaniku massiiv, milles leidub ka kõige õudsamaid asju ja olukordi. Kuid enamuses see ei puuduta kedagi. Eksimuste kroonikad üksnes korjavad aegade arhiivides tolmu. Mälestuste unustamine ja uutega asendamine, on iseeneslikud protsessid, vaimsuse kulgemises. Kuid inimestel tuleb õppida kontrollima oma jooksvaid protsesse, kuna see aitab tõsta püsivust.

Mõnedele, kellele avanevad mineviku õudused, siis nad ehk jõuavad arusaamale, kuidas käituda, et mitte korrata sama. Elu ju teist võimalust ei anna, mis tehtud, see tehtud.

Inimeste usk mineviku muutumatusele, teeb neile hingelist valu. Minevikku ei ole, on üksnes veendumused selle olemasolust. Minevik on ülimalt hõljuv mõiste. Mistahes tervendamist on tarvis võtta kui mineviku mälu tasakaalustamist. Kuid see ei kõrvalda vajadust teha pingutusi, suhete parandamiseks.

Aga kui on juba hilja, kui see inimene on sõitnud kusagile mujale, või lahkunud sellest elust?

Te olete ühtne, olete Looja. Olete ühene vaimsus üle Ilma, aegadest aega ja ei ole mingit võimalust eralduda teine teisest. Teise tervendamine, käib teise tunnustamise läbi endas, läbi olukorra lahtimõtestamise. On tarvis mõista nii ennast, kui ka teist ning negatiivsed suhtumised teisesse, muuta positiivseteks.

Kas on võimalik puhastada karmat, üksnes tervendades minevikku?

Karma on üksnes koostöö saavutuste väljendus. Sellest ei ole võimalik vabaneda. Tervendamine üksnes kergendab koostöö seoseid ja aitab teha koostöö tõhusamaks.

Kas seda võimalust võivad kasutusele võtta kõik?

Meditatiivses olekus siseneda olukorda, ning seada asjad selliselt, et suhetes kujuneks positiivne tulemus.

Paljud inimesed on püüdnud oma unelmates teha midagi sellist, kuid nende hinged jätkuvalt valutavad ja vaevlevad tehtud vigade tõttu. Inimesed on liiga kiindunud oma hinge valudesse. Usk enda kannatustesse säilitab illusioonide sügavust. Inimene on kinnistunud enda negatiivsetele tunnetele ning see hoiab tema teadvuse suure surve all. Mineviku tervendamiseks on tarvis avaneda, avarduda ja võtta end millegi enamana, kui tavaline inimene.

On tarvis teadvustada end igaviku vaimsusena. On tarvis mõista, et elu on kõigest lühike hetk, kõigest mõistuse mäng, täis veidrusi. See loob vajalikke seoseid ajajoontega, loob kõikvõimalikke ja mistahes tervenemisi. Inimesel on tarvis jõuda veendumuseni, et ta on suuteline parendama (mitte parandama) oma minevikku. Minevik on kõigest teie suhtumine sellesse ja selles toimunud sündmustesse. Meendused negatiivsusest on üksnes kui ringid vee peal. On tarvis kustutada ringid, et meendustest jääks sile veepind. Kõik kannatused tulenevad mineviku meendustest.

Milles üldse seisneb mineviku tervendamine ja kas sellel on mõtet?

Et tasu mäletada kõiki katseid ja eksitusi. Kogemine on esmane abiline otsuste tegemisel. Mineviku tervendamise aluseks on olukordade lahtimõtestamine ja negatiivsetest arvamistest vabanemine ja kogetud kogemuste tunnistamine. Tunnistamise all võib mõista kogemuste ülevaatamist ja omaks võtmist. Tänu sellele inimene on võimeline võtma kasutusele, mistahes elu olukorras, suuremat vaimset väge. Inimesed, õppides vabanema minevikust, õpivad vabanema karmalistest küsimustest ja oskuslikumalt kasutama vaimsuse ressursse. Õppides vabanema mineviku meendustest, inimene saab tunda end palju kergemana ja õpib hindama elu ning tõstma huvi selle vastu. Kõik see aitab tõusta järgmisele tasemele, elada targemalt ja tasakaalukamalt, tõstes sellega vaimsuse taset veelgi kõrgemale.

Kui inimene õpib nägema ajajooni, kas see saab kättesaadavaks igale inimesele?

Üksnes maise arengu süsteemi kohaselt. Pealegi, ega iga inimene ei tahagi näha oma tulevikku. Kuid ajapikku, keeruliste eluküsimuste puhul, inimesed hakkavad pöörduma ajajoonte vardjate poole. Teil juba praegugi on neid, kes suudavad näha ajajooni. Ajajoonte vardjad saavad aidata inimestel näha ühe või teise teo tulemusi.

Kuid miks see ei ole kättesaadav kõigile?

Ega igaüks ole nõus sellega ja ei usus selle võimalikkusele.

Miks ei saa võtta informatsiooni vastu otse, avades kõigile selgeltnägemine?

Inimkeha ressursid ei võimalda teha tööd selliste võimsustega, et võtta vastu selliseid massiive. Inimestel saab tõsta võimeid tehnilisel teel, kuid teisiti see ei ole võimalik. Pealegi, sa oled ise teadlik, et selgeltnägemise teel saadud informatsiooni, ei ole võimalik puhtalt mõista, et olla subjektiivne tõlgenduses. Seega, enamus inimesi võtab selgeltnägemist, kui mingit veidrust. Seda seni, kui peene plaani uuringud ei lähe üle teadlaste tasandile.

Milles seisneb vardjate abi inimestele?

Peale selle, kui teadvusse laskumised saavad võimalikuks, saavad ka võimalikuks puhtamad ajajoonte lugemised. Kuid paljud siiski ei soovi näha oma tulevikku, aga samas teised, kui neil on ees teha oluline otsus, pöörduvad vardjate poole. Kogenud operaatorid suudavad juhtida oma selgeltnägemist vastavusse kindla sooviga.

Kas  operaator on suuteline nägema midagi enamat?

Temalgi ei ole vajadust näha kõike. Kuid tema spetsiifika paneb teda nägema enamatki, kui on seda soovitud, kusjuures ka ebameeldivat.

Seega vardja ülesandeks on aidata inimesi, kuid ilma liigse stressita.

Vardjad saavad juhatada vajalike ajajoonte lõikudeni, vältides hetki, mida inimesel teada ei ole vaja.

Seega, kas vardja amet on seotud stressiga?

On, ja tema töö on keeruline ning see on võimeline traumeerima inimpsüühikat. Ajapikku vardja töö põhialused saavad korrigeeritud ja tehakse nende töö maksimaalselt ohutuks, et viia stressi tase mõistlikuse piirideni. Igaüks neist saab ise otsustada, kuivõrd ta suudab taluda koormust ning kas ta on võimeine jätkama.

Kas leidub soovijaid omandada seda tööd?

Kui inimkond vajab seda, küll siis leidub ka soovijaid.

Nagu ma mõistan, siis esimesele vardjate põlvkonnale on see kõige raskem, just uudsuse ja väheste kogemuste pärast.

Nii see on. Ehk esimene põlvkond saab olema julge, ta on valmis riskima, ehkki see võib olla ohtlik tema mõistusele. Nende seas leidub küllaldaselt uhkeid, ambitsioonikaid, kes püüavad saavutada tunnustust endale. Kuid siiski, ajajoonte lugemist, ei saa pidada vaimsuse uueks sammuks. Esimese etapi võtmemotiiviks võiks olla esmaavastus ja pragmaatilise arvestuse õppimine.

Kas nad saavad oma eesmärkide saavutamisel jõuda kaugele?

Jõuavad, kuid samas tuleviku nägemine on prioriteetne tõus uuele tasemele.

Ehk esimese põlvkonna vardjatel, ajajoonte lugemise kogemisel, tuleb ka ekslikke vigu?

Kindlasti. Esmalt, tuginedes oma vähestele kogemustele, loovad paradokse, millised on vastuolus mõnede ajajoontega. Selle asemel, et järgida oma teed, parendada seda, püüavad uudishimust väljuda tundmatusse. Selliseid katseid ehk tehakse ka juba praegu, globaalsel tasemel.

Kas on võimalik vältida selliseid eksisamme?

Nii või teisiti, need on vältimatud. Tegemata vigu, ei ole võimalik jõuda mõistmiseni ja ei saa koguda tarkust, kogemata eksimusi.

Kas teise põlvkonna vardjatel on mingit motiveeringut uurida ajajooni?

Maise ühiskonna tundma õppimine ja mõistmine on peamine motiveering. Töö ajajoontega aitab inimestel mõista oma elu paremini. Esimese põlvkonna motivatsioonidest ei ole teisel põlvkonnal midagi kaasa võtta. Kogudes küllaldast hulka andmeid, inimesed jõuavad arusaamale, et kõik püüded muuta sündmustikulisust vastupidiselt ajajoontele, on viinud asjad üksnes halvema poole. Huvi, nende tehnoloogiate vastu, paljude jaoks muutub mõtetuks. Nad mõistavad, et selline võimalus ei aidanud saavutada suuremat võimu ja väge, kui oli loodetud. Kuid nüüd on esile tulemas teatud ühiskondlikud vajadused, mis on huvitatud inimkonna edukusest. Siin jutt ei käi majanduslikest, või tehnoloogilistest muutustest. Inimeste esmaseks vajaduseks selleks ajaks on – vabaneda psühholoogilisest väsimusest, et saada uusi ideid ja mõista elu mõtet. Töö ajajoontega aitab neid selles. Uued tehnoloogilised arengud saavad aidata neid uurijad, kes ei püüa muuta Ilma.

Teise põlvkonna vardjad aitavad parendada individuaalseid ajajooni, eriti nende omi, kes pöörduvad nende poole abi saamiseks.

Mil viisil saab ajajoonte nägemine aidata inimestel elada elu edukamalt?

Juba eksisteerimise fakt ise näitab, et inimelus kätkeb kõrgema määratlusega voli. Et puutuda kokku sellega ja paremini mõista seda, inimesed hakkavad uurima ajajooni. Seda mitte selleks, et kasutada seda isikliku kasu nimel, vaid selleks, et sügavamalt mõista elu mõtet.

Kas ajajoonte lugemisest võib saada põhjus uute usuliste või filosoofiliste voolude arenguks?

Ka seda. Kuid ajajoonte nägemine on siiski sügavalt isiklik protsess. Et puutuda kokku elu salapärasusega, inimesel tuleks oma sündmustikkulisuse jada võtta vastu isiklikult. Uue teadmise mõistmiseks on tarvis otsest kokkupuudet ja vahetut üleelamist. Selleta mistahes filosofeeringud osutuvad tühjadeks ponnistusteks. Vardjad esmajoones on huvitatud isiklikest teadmistest. Kuid avaram kogemine, mida nemad saavad tuleviku nägemisest, osutub kasulikuks ka teistele inimestele. Ühiskonnas kujuneb uus amet – ajajoonte vardjad.

Kas inimesed õpivad juhtima ajajooni?

Milleks teie arvates te näete magades unenägusid?

Asi on selles, et see summutab loomuliku omaduse veeretada oma peas tegelikkust, enda suva kohaselt. Kõrgematel tsivilisatsioonidel, kes hoiduvad mõjutamast Ilmaloovust oma teadvusega, lahendavad selle olukorra enda mõttetegevuse teadliku piiramisega. Mistahes kõrge tasemega olemus saab mõjutada ajajooni, kuid nad teevad seda üksnes kindlast vajadusest. Nad on koostöös Looja vaimsusega.

Maise tsivilisatsiooni teadlik mõjutus, ümberolevale ilmale, on piiratud sihilikult, muidu teie Ilm oleks üks suur kaos.

Kui inimene magab, siis piirangute tase kahaneb, kuid vaimsus siiski harva väljub ajajoonte avarusse. Selle asemel toimub töö sagedustel, kus toimub kogemiste ülevaatus – inimene näeb unenägusid. Minnes unepiltidega kaasa, vaimsusel ei ole võimalust mõjutada Ilma enda kasuks. Sellise sekkumise tagajärgi keegi inimestest ei ole suuteline mõistma. Seetõttu inimesele ei olegi antud võimalust mõjutada sündmustikkulisust suuremas ulatuses.

Vaimsusel puuduvad võimalused pääseda muudele ajajoontele. Inimese sündmustikkulisuse mõjutamine jääb inimesele veel pikemaks ajaks kättesaamatuks. Üksnes vardjad saavad toetada inimeste elukulgu. Mis puutub muudesse püüdudesse mõjutada elukulgu, siis selles inimkond ise piirab end, kuna kogeb ajajoontesse sekkumise kahjulikkust. Kuid võimalus kogeda muid avarusi, on iseenesest vardjate poolt kõigiti tunnustatav. Unenägemised on iseenesest ülimalt ebakindlad ja õrnad asjad, piisab vähimastki kõrvalisest mõjust, kui inimene ärkab. 

Küsimustele vastas  ILMARUUMI ARHITEKT

Kategooriad:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga