Loobumine valikust 29.juuni 2015

 

Kanaldus  Ilma  Emaga

Mida tähendab Ilma Ema?On olemas Absoluut, kes on loonud esmaloojaid. Esmaloojad käivitasid ilmade loomist, millistes järgnevad loojad hakkasid looma oma ilmasid sealhulgas ka meie vormide ilma. Ja nüüd Ilma Ema – mida see peaks tähendama – millise ilma? Mida tähendab – Ema? Siis peaks olema ka Isa.

Olen rääkinud sulle, kuidas jõe vood on oma voogamises jagunenud harudeks. Nii ilmnes mees ja nais olemus – mees- ja naisteekond – püüdlus ja sukeldumine. Mina olen see osa voogamisest, mis on naisteekond. Kui võtta seda ookeani kohaselt, siis pinnal mässavad lained on meesteekond, meesenergiad, püüdluse ja liikumise energiad. Kuid sügavustes, kus pole laineid,  on naisteekond, naisalge, sukeldumine lahustusse, ühesusse ja olusse.

Kas see tähendab, et esmaloojad on loomise püüju peegeldus, ehk on meesteekond ja meesenergia?

Kõik pole nii ühetähenduslik. Igas ühes on olemas nii ühed, kui teised energiad, kuna kõik oleme loodud jumalikkuse algsest energiast. Igas esmaloojas ja igas loojas on olemas nii üks, kui ka teine pool, see tähendab, et pole võimalik jagada osadeks seda, mis on tervik. Kas on võimlik jagada ookeani laineteks ja veeks? Lained on samuti vesi, kuid neis valitseb suuna püüdlus. Need on üksnes ookeani vesi. Nii vesi, mis suundub arengusse, kui ka vesi, mis jääb rahusse – kõik on ikka sama vesi. Nii ilmnes mees- kui ka naisalge erisus. Esmaloojate ja loojate osa, mis on arengu olekus, on meesosa, kuid see, mis püsib rahus, on naisosa. Igaüks nende ja teie seast on valimas kahe seisundi vahel, kas sukelduda ja olla rahus, või olla liikumises.

Järelikult, sa oled kogu olemuse naispool?

Jah, nii saab seda ütelda. Kuid mina olen Jumalikkuse energia osa, ma olen igas ühes ja kõik on minus.

Järelikult, kui mees arengu teekond lakkab, siis lakkab ka duaalsus, ehk ka sina lakkad olemast?

Miski ei saa kaduda. Kui ma lakkan olemast osa, siis minust saab tervik ise, kätkedes kõikide osade omadusi. Ma ei saa liituda voo ülejäänud osaga, vaid sulandun jumalikkuse mees aspektidega, ning naasen algseisundisse uuenenuna.

 Miks uuenenuna?

Nagu sa said eelmisest vestlusest aru, teada saamine on mehelik teekond ja pole vajadust püüelda selle poole, kuna kõik on olemas juba eelduses, ning kõik on juba selles, mida sa nimetad jumalikkuseks. Sa püüad mõista mind meesloogika kohaselt.  Mul on raske sellest positsioonist sulle selgitada, kuid püüan.

Midagi pole olemas, on üksnes lõpmatu Jumalikkus, mis on rahu olekus ja enesekülluslikkuses, täiuslikkuses. Kuid Jumalikkus hakkab ilmutama end ja tema ilmutumised on erinevad. Kuidas ta end ka ei ilmutaks, tema olemus jääb muutumatuks alati. Milliseid pilte ka poleks maalitud värvidega, värvid jäävad ikka värvideks. Kuid värvide olemus on elustuda piltides, muidu värvid poleks värvid, vaid miski muu. Ega sinine värv pole milleski halvem, kui roheline, mõlema olemus on olla värv, ehk olla pildi ilmutumise tase, olu kangas. Värv ei saa vaid olla. Sinine või roheline, see on juba mõiste “värv” ilmutumine. Jumalikkuse olemus on tema ilmutumises. Ta pole võimeline olema ilmutamatta, selles on tema olemus. Teada saamine on üks tema ilmutumise vorm. On võimalik olla kas sinine või roheline värv, kuid neist on võimalik maalida ookeani või maastikku, ehkki need mõlemad on siiski üksnes värvid. Kuid nemad saavad maalis vorme ja piirjooni, vormid omandavad omadusi, vormide ja piirjoonte üksikasju. Kui värvid pestakse maha, siis neist jäävad üksnes värvid, mis püüavad siiski ilmutuda. Nii sünnivad uued värvide kooslused, ilmnevad uued seninägematud jumalike omadustega kooslused.

Teil on ere näide sellest – valge värv laguneb seitsmeks iseseisvaks värviks. Kuid edasi, kui segada neid seitset värvi erinevates vahekordades, siis saab moodustuda tohutu hulk uusi värve ja nende varjundeid. Kui kõik sündinud värvid valguvad kokku, siis saab taas valge värv. Kuid sellel juhul valges värvis on mitte üksnes seitse värvi, vaid kõik paljuarvulised varjundid ja värvide kooslused. Selliselt uueneb ka jumalikkus, nii ka mina sulandun meesaspektidega ja olen jumalikkuses uuenenuna.

 Kuid miks su nimeks on Ilma Ema, aga mitte ilma naisaspekt? Kui sa oled Ema, kas siis oled ka Isa?

Ema on naisolemuse aspekt, sündimine iseendast. Eostumine on ühendumine vastaspoolega. Eostumine on kui liitumine. Laine sünnib ookeanis püüdluse ja sukeldumise liitumisel, see on kui mees- ja naisenergiate liitumine. Ema on see, milles toimub eostumine ja temas on nii mees, kui nais jumalikkuse energia aspektid. Kui toimub ühinemine uue sünniks, siis naisest saab ema, siis see pole üksnes naisolemus, vaid kahe alge liit. Ema üsas areneb loode, millest võib saada ka poiss. Kuid peamine pole see, vaid see, et sellel hetkel, kui sünnib eostus ja algab loote areng uueks lapseks, toimub kahe energia, kahe järglase ühtimine, püüdluse ja sukeldumise, ehk ühesus on kui vastandite võitlus. Vastandenergiad püüavad sulanduda, et saada miskit uut, kahe energia unikaalset kooslust. Iga olemus ja iga inimene on kordumatu, kordumatu oma nais- ja meesenergiate koosluses. Unikaalne kooslus jätab jälje kõigele – välimusele, iseloomule, koostööle ülejäänud ilmaga. Võiks öelda, et jumalikkus on otsimas optimaalset kooslust nais- ja meesenergiate vahel. Ehk võiks ütelda, et värvid valguvad avarusse, ning moodustavad ennenägematuid mustreid, kus igaüks erineb teistest, kuid kõik on ühtmoodi kaunid. Seega, mina olen uue elu sünd, uue sünd tänu sellele, et püüdmine sukeldub aga sukeldumine püüdleb – see on ühene protsess. Meesalge, kui eraldi olev, on pidevas püüdluses, kusjuures püüdleb naaseda algolekusse, ehk naisalgesse.  Selline tõmme on vastastikune. Kuid naine ei püüdle sedavõrd, kui mees. Naine püüdleb realiseerida endas emalikke omadusi. Naine on selline mees- ja naisalge kooslus, kus naine on domineerimas. Ja ka vastupidi. Igaüks teie seast, sündides naisena või mehena, realiseerib endas ühed, või teised omadused, kas püüdluse, või sukeldumise omadusi.

Meile on räägitud, et me ise valime, kellena sündida, kas naisena, või mehena.

See on teisejärguline, see jutt on sündimisest füüsilisse kehasse. Kuid mina räägin sinust, kui unikaalsest energia kooslusest. Kui sa pole lahus Jumalikkusest, siis oled kõik ja sinus pole eraldumist mees ja nais pooleks. Kui ilmutud ühena pooltest, siis selle poolena läbid lugematuid kogemisi mees ja nais liitumiste läbi endas. Iga õppetunniga täitud enam ühest või teisest energiast. Ka sina, nagu kõik teised, püüad leida neile energiatele enda seesmuses optimaalset tasakaalu või uurid nende omadusi enda seesmuses, valides selleks sündi mehena, või naisena. Sündides naiskehas, võid omada mehelikke omadusi, ehk omades mees-energiaid, ning läbi selle püüad mõista naisenergia omadusi. Ka vastupidi, sündides tihkesse ilma mehe rollis, püüad uurida oma naiselikke omadusi ja liitumist meesomadustega.

Järelikult peaks olema ka Ilma Isa, kui on olemas Ilma Ema?

Jah, muidugi. Kõigi energiate kooslus, mis on püüdlemas liituda naisalgega ja saavutada tasakaal, ongi Isa energia.

Kuid miks on teada kõigil üksnes Ilma Ema, kuid keegi pole teadlik Ilma Isast?

Kas tead, meesenergiad on püüdluse ja eraldumise energia. Seega Isa energia – on tema koostisosade summaarum. Isa energia on jagatud, kuna kõik tema osad on püüdlemas kusagile. Katsu mõista seda tervikuna. Ema energia ei püüdle, ta vaid on. Isegi naisosa püüd meesosa poole, on üksnes ema energia ilmnemine meesosana, meespüüdluse omadusena. Emal otseses mõttes pole tarvis kusagile püüelda, temas sünnib uus, mis on ilma suurim salapära ja selline sünd on Olu täius, mis ei vaja püüdlust.

Piisab jälgida rasedat naist, seda, keda nimetate Madonnaks. See on täituvuse seisund, salapära, kus naise seesmuses on toimumas sünni alkeemia, kahe alge ühinemise alkeemia, uue unikaalse olevuse sünd. Vaadake Madonna silmadesse, neis on terve ilm. Teie mõistes see pole isegi õnn, vaid täituvus ja täiuslikkus. See on endasse sukeldumus, see on enda andumus protsessile, see on sukeldumine olu salapärasusse. See on imepärane.

Ema energia ei püüdle kusagile, seetõttu ta püsib terviklikuses. Kuid Isa energiad on pidevas püüdluses ja selles seisneb nende omadus. Terviklikuses ilmutumine on neil raskendatud. Mõneti seda on võimalik näha meestes kui mingit stabiilsuse väge, seda, mida nimetate “tugevaks õlaks”. See on püüdluse omadus, mis on vaid hetkeks peatatud. Seetõttu meesalge on polügaamne, aga naisalge – monogaamne. Mehed püüavad liituda võimalikult enama hulga naistega, nagu isasloomad püüavad astuda ühesusse enama hulga emasloomadega – see on meesalge püüdluse igavene väljendus. Te omistate sellele kõlbelisi hinnanguid. Kuid kõik on hulga sügavam. Naised on polügaamsed, ehk ei püüdle ühistuma suurima meeshulgaga, nagu emasloomad ei püüdle ühestumisele. Naisolemuse omadus on uue sünnitamine, nemad on tulevased tõelised emad. Ja see kõik on minu osad. Naine  on lõpmatu kosmos, looduse rüpe, elu rüpe. Kuni ta pole viljastatud, seni temas ilmutub püüdlus, mehelik omadus, mida on kogenud eelmistes eludes. Kui temas toimub eostumise protsess, ta muutub tervikuks, temas ühtuvad mõlemad alged, ta muutub harmooniliseks. Ta täidab oma määratlust, olla Elu Rüppeks. Naine ja mees, see on energiate lahusus, kuid ema on ühesus. Just naise osana on kehastunud ühesus, läbi tema on sündimas ühinemine ja uue sündimine.

 Miks siis naised raseduse aegu tunnevad jõuetust, iiveldust, oksendavad, on äärmuslikes olemistes? Miks sünnitamine on piinades? Millest see tuleneb?

Kõik see on ikka sama – mees- ja naisalge võitlus. Ehk arutaks seda.Esimestel rasedusnädalatel naisorganism talub meesenergiate sisenemist. Meesenergiad, mis on pääsenud naisesse eostamise aegu, omades suunitlust, hakkavad püüdlema. Nüüd on tarvis aega, et naisenergia tasakaalustuks meesenergiaga – see, mida nimetate hormonaalseks häälestuseks. Seni naises oli mees- ja naisenergiate teatud kooslus, kuid nüüd mitte ei ilmnenud, vaid lausa sisenesid aktiivselt meesenergiad, mis on samuti kahe energia sümbioos, kuid teisest inimesest. Nüüd on tarvis aega, et meesosa sulanduks meesosaga ja naisosa sulanduks naisosaga, et saaks alata ühendumise ja tasakaalustamise protsess. Selline tasakaalustamine ongi naise seisundi peegeldus. Mida enam on naises enda meesenergiaid, seda enam on vastuseis protsessile, aga mitte laskumisele, seda enam ta tunnetab edaspidiselt jõuetuse hetki. Kuid need, kes on andunud protsessile vastupanuta, ehk hirmuta ja kahtluseta, vaid andudes oma loomulikkusele, laskub protsessi, nemad ei tunneta jõuetusi.

Aga piinades sünnitused?

Eostamise aegu naisesse manustub meesaspekt, meesenergiad, mis püüdlevad uue liikumise otsingu poole. Raseduse aegu käib kahe aspekti ühendumine ja tasakaalustamine. Kuid teie ilm on kogunud liiast palju mees energiaid, just seetõttu ta on tasakaalutu. Meesenergiate püüdlus, nende plahvatuslikkus viib erinevate lammutusteni, sõdadeni ja vägivallani. Meesenergiad Ema üsas, millised ei suutnud laskuda, ega suutnud harmoniseeruda ja ühenduda naisenergiatega, püüdlevad samuti ja just püüdlemine lükkab vilja ema üsast välja. Mida tugevamad on energiad, seda kiiremini kulgeb sünnitus, seda valulikumad võivad need olla. Isegi sünnituse aegu käib energiate lõplik häälestus, nais- ja meesenergiate ühendumine. Seetõttu mõned sünnitused kestavad päevi, või enam – toimub jätkuvalt jääkenergiate ühendumine. Neil naistel, kellel sünnitus venib, meesenergiad on kustumas ja ei lase viljal väljuda.

Tuleb välja, et kui naises domineerivad naisenergiad ja need tasakaalustavad kõiki meesenergiaid, siis sünnitust ei saa toimuda? Milles on siin mõte?

Kallis, sa kõiges otsid mõtet. On tulemus vaid. Tulemus – igas vastsündinus on mees- ja naisenergiate unikaalne ühendumine. Teil lapse sünnitamine on teie ilma jagunemise tulemus  naiseks ja meheks. Need kaks energiat teevad igaüks oma, naispool võtab vastu ja harmoniseerib, aga meespool, aktiveerib ja lükkab välja. Kui mõlema poole energia kooslus on harmooniline, siis sünnitus käib kiiresti ja valutult. Peale selle, naine on võimeline ise juhtima sünnitust, kuid 90% juhustest seda ei toimu just hirmude tõttu.

Järelikult, nürisünnituse puhul on meesenergia üleküllus?

Jah. Kuid sa võtad mõiste “energia” kuidagi ühehülbaselt. Igaüks teist on unikaalne ning igaüks värvib enda energiaid oma mõtetega, püüdlustega ja tegevustega erineval viisil. On vägagi oluline, mida mõtleb teie liidust lapse isa, millist energia kvaliteeti ta panustab tuleva lapse kujunemise protsessi aegu. Peale eostamist kõik see saab ema organismi omandiks, ning on mõjutamas energia liitumise käiku. Sama oluline on see, mida mõtleb, räägib, või teeb lapse tulevane ema ja millise kvaliteediga energiat manustab ema eostumise protsessi käigus. Seega  kui isa, või ema ei taha lapse sündi, või tunnevad selle ees hirmu, siis see mõjutab ühinevate energiate kvaliteeti. Teil on olemas mõiste “kaasuvus”, millele millegi tõttu annate negatiivset varjundit. See on sulandumine kaaslusesse ja see on energeetilisest vaatevinklist täpseim termin.

Kuidas on armastusega, milline osa on temal selles protsessis? Oled rääkinud, et armastus on ilma kangas, selle algne omadus. Miks sageli need, kes eostavad lapse, ei tunneta rõõmu, kui see on ilma kangas?

Armastus on ühesuse olek. Kui Tervik on jagatud osadeks, siis terviku kvaliteet läheb osadel kaotsi, seetõttu nad püüavad leida võimalusi kvaliteetide liitmiseks. Tegelikult, selleks jaotumiseks ongi jagunemine meheks ja naiseks. Kahe energia ühendumise hetkeil moodustub Terviklikkus, just see on armastuse ilmutumine. Kui ühendumist ei toimu, ehk puudub tasakaal, siis mingid energiad võivad olla enamuses. Iga inimene on teatud mees- ja naisenergiate suhe. Suurimaks harulduseks ja õnneks on kohata sellist partnerit, kelles selline suhe on peegelduslik, selline kahe inimese ühtestumine oleks ideaalne, lähevad kokku kui pusle tükid. Kuid see on haruldus. Liitudes paariks, kaks inimest hakkavad tasakaalustama kahte liiki energiaid. Kui kokkuvõttes hakkavad domineerima meesenergiad, siis nemad jäävad alaliselt püüdlema kusagile, nemad hakkavad tülitsema ja “petma” teine teist, otsima teisi energiaid. Selliseid paare on hulgim. Kui mõlemasse jäävad domineerima naisenergiad, siis sellises paaris mõlemad on enamuselt sukeldunud endisse, oma kavatsustesse ja probleemidesse, ehkki eksisteerivad kõrvuti. Kuid see pole armastus. Vaid üksnes väike hulk on suuteline hoidma energiaid tasakaalus, ning elama armastuses ja terviklikult – neis kõik on siis harmooniline. Teine teiseta olles tajuvad harmoonia puudust, neile pole teisi vaja, kuna neis endis on harmoonia. Nende liit ise on harmoonia ja just see on armastus.

Tuleb välja, et 90% inimestest ei saagi olla armastuses õnnelikud, kuna harva keegi on võimeline leidma oma teist poolt., oma peegeldust?

Kõik on hulga lihtsam. Kui püüad leida omale peegelpilti, siis varem või hiljem sinu teed ristuvad sellega. Pole ka oluline, mis vanuses see juhtub. Oluline on püüdlus. Kui püüdlete selle poole nooruses, siis hiljem hakkavad teid valitsema mõttevormid selle võimatusest. Küpsemas eas enam ei püüdle selle poole, kuna peate seda teostamatuks. Kuid, iga püüdlus teostub. Ka sinu püüdlus leida oma poolt on samuti püüdlus, ehk meesenergiate domineerimine. Mida enam püüdled teise poole suunas, seda enam on muutumas nõudmised ka enda poole suhtes. Selline otsing võib olla lõpmatu. Kui usaldad end protsessile ilma püüdmiseta, siis, soovides seda kord, kõik teostub parimal viisil. Seetõttu need, kes kõige enam on janunemas teise poole järele, ei suudagi leida seda. Seega, need, kes usaldavad end protsessile, leiavad seda vaevata.

Kuid kuidas jääb armastuse õppetundidega, milliseid peame läbima igas kehastuses? Me ju ise valime neid.

Jah, nii see on  ja valik on alaline. Sa ei vali üksnes kord, vaid igal hetkel. Sinu elu, sinu realiseering, on üksnes valikute kooslus, valikute suundade kooslus. Sünd määratleb stardi tingimusi, kuid edasi, valikute läbi lood endale ülesandei., milliseid püüad lahendada oma elu jooksul. Sellisel viisil teostad oma valikute õigust. Teil on külaldaselt näiteid, kus inimene sünnib invaliidina, füüsiliste puuetega, kuid need on tema kehastuse stardi tingimused. Kuid ometi ta elab armastavas peres, isegi leiab oma teise poole ja on õnnelik oma armastuses. See on suurepärane näide valiku realiseerumisest, suurepärased armastuse läbimise õppetunnid. Armastusele stardi tingimusi pole vaja, ta on võimeline ilmutuma end läbi kahe energia liitumise, mistahes tingimustes. Kui olete armastamas loodust, siis ühendute temaga, sukeldute temasse. Temas on samuti olemas nii ühed, kui ka teised energiad, nii püüdluse, kui ka sukeldumise energiad. Loodus on tohutu, kuid te sukeldute temasse, teie meesenergiad on uppumas tema naisenergiatesse, kui väike suures, olete tunnetamas selles ühesust, rahu ja laskumist. Teie meespooled lakkavad mõneks ajaks püüdlemast, kuna on tasakaalustumas Looduse naisenergiate läbi. Loodus ise oma olemuselt on enamalt naiselik, naiselikud aspektid temas on domineerimas enam – see on sukeldumine.

 Järelikult armastus  on naasemine terviklikusesse. Terviklikkus  on nais- ja meesenergiate tasakaal. Mis toimub inimesega, kui ta on saavutanud mees- ja naisenergiates tasakaalu? Kas läheb üle teise ilma või teisele tasandile?

Ta hakkab eksisteerima harmoonias, harmoonias nii endaga, kui ilmaga. See on tasakaalu seisund. See on armastuse seisund ilma ja kogu oleva vastu. Selliselt on elanud ja elavad teie pühakud. Teil on palju näiteid sellest. Teis igas ühes on neid harvasid armastuse hetki tõelisest armastusest ja need on harmoonia ise, mille poole olete igavesti püüdlemas. Püüelda pole tarvis, on tarvis üksnes olla, vaid sukelduda ilma, olusse, enesesse.On vaja  vaid lõpetada jaotamisega ja saada Üheseks.

Kuidas seda teha, kuidas tasakaalustada endas mees- ja naispooled?

Kas tead, planeedil on väga vähe inimesi, kelles on valitsemas naiselikud omadused, naiselikud energiad. Päris üksikuid on neid, kes on saavutanud harmooniat. Harmoonia saavutamine pole üksnes tasakaal, see on energia uus kvaliteet, see on Terviklikkus. See pole enam tasakaal, vaid ühesus. Teil on olemas Yin-Yang sümbolmärk, kuid selles märgis on olemas nii must, kui valge, on olemas eraldumus, võrdseks pooleks. Kuid armastus  pole osad. Tasakaal  pole osad, see on olu uus kvaliteet, see on liitumine, see on kooslumine, uus energiate kooslus, see on Täiuslikkus. See on see, milles on kõik, nii mehelik, kui naiselik ja neid pole võrdselt, kuna nende võrdsus peab silmas osi. See on tervik ja täiuslik olu. Seda on raske sõnadesse panna, sedaon  tarvis tunnetada. Seda on sinus harvadel aegadel, ehk isegi  vaid hetketi. Igas ühes juhtub seda harvadel hetkedel, kelles on enam ja kelles on vähem. Seega, rääkida sellest, et mees peaks arendama endas naiselikke omadusi  ja vastupidi, pole päris õige. Kokkuvõttes, te kõik hakkate arendama endas oma osi. Katsuge leida endas tasakaalu ja ühesuse hetki, mis on olemas igas ühes. Tunnetage end neis teadvustatult ning katsuge pikendada oleku hetki neis. Pöörake tähelepanu oma mõtetele või tunnetustele. Mis annab selleks tõuke, mille tulemusel jõuate sellesse olekusse? Mille tulemusel satute eraldumusest äkki terviklikkusesse, ilmutate seda endas? See võib sündida läbi ühenduse loodusega, muusikaga. See on alati mõttevaikus. Mõtted ja sõnad, see on voogude eraldumine osadeks. Vaid olge, vaid lubage energiatel voolata läbi teie. Te olete valikute probleemidest sedavõrd hõivatud, et lausa valite pidevalt. Kuid lubage end vaid olla, valimatta  ja te tunnetate ilma täiuslikkust. Valik on  püüdlus., ehk meesarengu tee. Kogu teie ilm, kui vaba valiku tsoon, on meesilm, püüdluste ilm.

 Meile on räägitud, et me valime teadvustamatult, et valikud sunnivad meile peale reptiloidid, hallid, salavalitsused ja ilmsivalitsused, meedia, matriksid, kollektiivsed mõttevormid  ja nii edasi.

Selles ongi valiku mõte. Kui oled püüdlemas, siis oma olemuselt liitud mingite teiste püüdlustega, või lood oma püüdluse. Kas on vaja püüelda millegi poole, kui sinus on olemas kõik? Kui teed valikuid teadvustatult, siis oma püüdlusteks valid ka suuna teadvustatult. Kui valikuid teed teadvustamatult, siis püüdled sinna, kuhu suundub enamus. Kuid püüdluseks jääb see igal juhul. Kas valik on vajalik ja milleks seda vajaon, olete sellele mõelnud?

Olla on võimalik vaid valimatta. Vaid olla armastus, ehk Terviklikkus, ehk ühendusena endas ja väljaspool end. Elu ei katke kuidagi. Oma valikutega eraldud ühesusest. Oluline teha üks ainus valik – olla, ühenduda, naaseda Terviklikkusesse, selliselt lakkab valiku probleem olemast. Valikust on saanud teie needus. Olete pidevalt valimas, kuna pole suutelised olema selleta. Kuid, “saagu sinu tahtmine” pole nõustumine mingi Jumalikkusega, mitte kui valik üldse, vaid kui isikliku valimise puudumine, kui püüdluse puudumine, kui liitumine Oluga, kui olu kangaga, ilma armastuseta. Valik on viimas teid peamisest olemusest ja ühesusest eemale. Oma püüdlustes muutute osadeks, mis püüdlevad jätkuvalt ühendumise poole, ega leia seda, kuna on pidevalt valimas püüdlust. Kui valid loobumise püüdlemast, muutud teiseks. Selline valik on loobumine valikust, loobumine püüdlusest. Seetõttu räägitakse teile loobumisest seondustest, hinnangutest. Siis sa vaid ilmutud, valimatta.

Sa vaid  OLED. Oled vaid  VAIMSUS, vaimsuse SILM, mis ilmutub sinus eneses.

Oled vaid ilma VÄRV. Sa ei kujuta PILTI vaid oled selle VÄRV. Valikus olla värv või pilt – valid olla VÄRV.

 Pea kinni, kuid räägitakse, et oma mõtetega loome mõttevorme ja sellega loome ilmasid, ehk värvidest loome ilmade kujundeid, Jumalikkuse energiast loome ilmade pilte, on olemas illusioonid, millistega oleme kokku puutumas. Tuleb välja, et peame loobuma valikutest ehk loobuma looja rollist?Kes hakkab siis ilmasid looma?

Me rääkisime naasemisest Ühesusesse ehk Armastusse. Mida enam valite, seda enam suundute, seda enam eemaldute Ühesusest. Küsisid, kuidas tasakaalustada endas mõlemad alged, kuidas saada terviklikuks? Ma vastan – vaid olles, suurendades ja avardades endas harmoonia ja ühesuse hetki. Armastuse hetki, hetki, kus oma olemuselt puuduvad valikud. Kas, olles harmoonias, on sul püüdlusi millegi poole?

Neil hetkeil on sinus kõik. Reaalsuste loomine on Absoluutse Terviku jagamine osadeks, tema ilmutumine osadena.

Kuid miks arvad, et kui valik kaob, siis seiskub loomine?

Loomine on  Jumalikkuse suur ilmutumise salapära. Kuidas see ilmutub pole kellegile teada.

Kust on sündinud Jumalikkus, kes on teda loonud? Või oli ta alaliselt? Mida ta üldse valib, kui temal on olemas valiku võimalus?

Küsimusi küllaga. Kuid mõte neil küsimustel puudub, kuna Jumalikkus lihtsalt ON ja see on Olemine ise. Kõik lähtub Olemisest, Temast ja Temas ja  Jumalikkus on temas täiuslik. Me oleme üksnes tema osakesed, mis on eraldunud temast, ning tänu eraldumisele otsimas teine teist. Me ehk peaksime saama tema täiuslikeks osadeks, sellisteks osadeks, millistes on olemas kõik ja mis pole enam osana, vaid miski muuna, mis pole sõnades kirjeldatav. Oleks kui suuremad täiuslikkuse saarekesed Täiuslikkuses, kui üleminek jumalikusest uude täiuslikkuse tasemele. Kuid loomine on kõik, aga mitte eraldumine, pole vormid vaid kooslus. See on sõnades kirjeldamatu.

 Järelikult, et naaseda Eedenisse, on tarvis vaid olla, valimatta?

Jah, kuid see pole allumine, nagu mõistate seda teie ja enamus teie seast. See on harmoonia,  nagu ookeani pind tuulevaikuses.

Kas ookean allub?

Ta kõigest pole koostöös tuulega, ega vee survega, ta vaid on, ta ei püüdle. Kujuta end ookeani tilgana, kus tajud end korraga nii tilgana, kui ka ookeanina. Sulle on kättesaadav nii tilga, kui ookeani tunnetus, kuid sa ei eraldu, ega vali, sa ei taha olla ei tilgana, ega ookeanina, sa vaid oled. Sa oled ühene kõigi ookeani tilkadega, kuid ei vali olla tilkadena, ega ookeanina, ometi kõik see on sinus olemas, kõik erisused ja kõik ühesused ja kõik varjundid. Sa ei püüdle vaid laskud sügavustesse, laskud endasse, oma olu ookeani, oma armastuse ookeani ning tunnetad selle ääretust ja rahu, tema täiuslikkust. Teid ei piina enam valik, kuna muutute tervikuks, milles pole millest valida. Mistahes sinu valik on samas kõigi valik.

Selline suursugune Ühesuse valik saab uueks loomise etapiks.

 

Kanaldus on tõlgitud KRAYONEESTI poolt

Kategooriad:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.