Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon Magnetilisest Teenistusest…
Mis oleks, kui oleks skaala, mille järgi saaks määratleda intellekti ja teadvuse taset?
Kas inimkond, elades oma ühiskonna kultuuris, läbides kogemusi, tõstis seda mõnevõrra, või mitte – see olenes nende vaba valiku tasemest. Võib olla avasite siis sootuks uue teadvuse taseme ja nii jõudsite selleni, mis on vaimsus. Te mõistsite, et on olemas suurem tõde, mis oli teie eest varjatud. Teil ei olnud seni võimalust näha seda, kui ehk vaid surmalähedase hetke ajal. Need, kes on naasnud tagasi surmaeelsest hetkest, rääkisid kirurgidele sama, mida räägin mina teile. Nad nägid hetkeks, poetunud ukse vahelt, suurt tõde ja selle suursugusust, sähvatust, mida ei saa lahti seletada ühegi doktriiniga, seetõttu küsisid kirurgilt, et miks tõite mind tagasi?
Tahaksin, et te mõtestaksite lahti kogu kasvamise ja küpsemise ideed. Te jälgite oma laste kasvamist ja see on omane kõikidele kultuuridele. Veetes aega lastega, näete nende kasvamist ja arenemist, nende vastuvõtu avanemist ning kuidas nad saavad targemaks ja seda on teil põnev jälgida. Lastel, mõned teadmised, on juba olemas, enne targaks saamist. Te saate jälgida, kuidas nad muutuvad teadlikumateks, kuidas muutuvad aina targemateks ja targemateks ja seda kuni täiskasvanuks saamiseni. Saate näha nende teadlikuks saamise protsessi, nende aju töö kasvu.
Samasugune küpsus hakkab avalduma kogu inimkonna teadvuses.
Kuna sisemise lapse eriline täiskasvanuks kasvamise atribuut on teile teada, seetõttu tahaksin, et te vaataksite seda ja võtaksite metafoorina kogu inimkonna terviku suhtes – nii ehk saaksite parema ülevaate planeedil toimuvast. Ja samasugust kasvamist võib näha teie ajaloo kujunemises. Asjade teadvustamine, ja mõistmine, mida soovite teine teisele, on kasvanud aina paremaks. Oli aegu, kus viidi läbi avalikke hukkamisi, kuhu tuldi kokku peredega, et näha, kuidas kedagi hukatakse.
Kas arvate, et olete sellest välja kasvanud?
Ehk mõnigi väidaks, et ei ole kasvanud välja, kõik toimub vaid teisel viisil. Kuid siiski, üldjoones olete kasvanud sellest välja küll. Käesoleval ajal, selline tegu ei ole teile enam vastuvõetav. Vahepeal on toimunud miski, mis tõstis inimkonna teadvuse taset. Toimusid ajalised muutused. Sama võite näha ka saja aasta pärast, kui olete täielikult jõudnud uutesse energiatesse. Olete ületanud märgise ja täiskasvanuks saamise protsess on võtnud hoogu juurde. Nüüd on avanemas uus kasvamise viis ja see toimub teie silme all. Siin on avanemas sügav tunnetus.
Millega võiks see sarnaneda ja mis on järgmiseks sammuks?
Et rääkida teile neist asjust, esmalt räägiksin vastuvõtust ja ideedest, et saaksite ise mõelda nende üle. Vaimsetest asjades olen rääkinud oma sõnumites juba 31 aasta jooksul.
On neid, kes peatuvad korraks ja hakkavad naerma ja küsivad, et milleks ma pean vabanema oma senistest uskumustest. Nende väitel on tulemas uus aeg, kus on uued veendumuste süsteemid. Kuid ma ütleksin selle peale, te ei tea seda, mida te ei tea.
See ei ole teine veendumuste süsteem, vaid uute tõdede avanemiste aeg. Teile ei ole kunagi räägitud, et on olemas uksi, mida te saate avada ja astuda neist sisse. Selleks ei ole teised doktriinid, ega teised reeglite kogumikud, ega teine olukord, kus palutakse ronida välja ühest karbist ja kolida teise karpi. Liituda millegiga, on üleskutse avada endas midagi enamat, kui on teile räägitud. Seda võiks võrrelda pimeda inimesega, kes äkki hakkab nägema. Selline metafoor ehk selgitaks teile paljut. Ma ütlen teile, et planeedil on nägemine. Kuid veel enne, kui planeet sai nägijaks, enne, kui saite teada, et Looja on Suur ja Ühene, olite must-valges ilmas, te nägite kõike must-valges värvuses. Neile, kes äkki hakkasid nägema värvides, avanes uus ilmanägemise kontseptsioon. See ei ole mitte uus must-valge varjundite ilm, ega mitte ka uus religioon. Väljudes must-valgest ilmast, näete kõike värvilisena ja teil tekib kihk rääkida sellest ka teistele.
Mil viisil saaksite seda selgitada neile, must-valgelt nägijatele?
Tõepoolest, kuidas selgitada pimedalt sündinutele värve ja nende varjundeid, millistega neil kokkupuudet ei ole olnud?
Kogu probleem seisneb võimatuses. Värvilises ilmas, millest räägime metafooriliselt, kui teise paradigma tõest, selle olemus on hulga suurem, kui must-valge olemus. Selline metafoor näib mulle parima võimalusena tutvustada teile seda. Kui olete tõemeeli avanenud värvidesse, siis hakkate mõtlema ja rääkima värvides. Kuid ülejäänud, teie ümber, on jätkuvalt vanas reaalsuses, enamuselt must-valge mõtteviisiga ning nemad vaatavad teile otsa arusaamatuses. Kui püüate rääkida nendega värvidest, siis nad, kehitades õlgu, lahkuvad teie juurest. Selline on uue teadvuse tase, kus inimesed hakkavad nägema asju, mida varem ei ole nähtud.
Mõni aasta tagasi minu partner oli Iisraelis, kus ta kohtus noorte inimestega, kes tahtsid teada kujunenud olukorrast. Ta rääkis neile, et on avanemas värviline ilm ja need noored uskusid seda. Ta ütles neile, et nemad ei suuda veel mõista seda, ega ole suutelised veel kasutusele võtma, kuid sellegi poolest, järgnevate aastatega nad hakkavad leidma uusi lahendusi, millistest seni neil pole isegi aimu. Ta rääkis neile uuest reaalsusest.
See sõnum on selgituseks, uue ja seni olnu vahel. See ei ole uus religioon, ega uus doktriin vaid see on Suure Tõe uus mõistmine.
Teadvuse terviklikkuse fragmenteerumise protsess – Avanemine ja sulgumine.
Valgus ja Pimedus ei lõpeta oma arengut ühelgi teile teadaoleval inimkonna eksisteerimise variandi ajal. On globaalsemaid tsükleid, millistest te ei ole teadlikud ja te ei ole suutelised mõtlema, ega süüvima mistahes kontseptsioonidesse sellest. See teema on aktuaalne eriti teie arengu tarvis. Tegelikult te olete püüdnud teha seda läbi kõikvõimalike esoteeriliste praktikate, kuid väljudes neist, olete taas tõe ees, et on vaid üks Tõde ja üksainus Läte. Fragmenteerumiste läbi on kujunenud tuhandeid tõdesid ja tuhandeid tinglikkusi, millised võimaldavad teadvusel fragmenteeruda veelgi suuremal kiirusel. Ja nende fragmenteeringute tulemusel on kujunenud illusioon. Kuid siin on kohane mainida, et see kõik toimub üheaegselt, nii terviklikkus, kui ka fragmenteerumine.
Teadvustamine seisneb protsessi selges mõistmises, et kõik on, nii sees, kui väljas. Seetõttu terviku mõistmise uuring, et mõista kogu osalust, algab alati nii väljast sissepoole, kui ka seestpoolt väljapoole. Et väljuda osaluse illusioonist, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sisemisele tunnetusele, kõrvaldades kontseptsioonide maske, jätta alles vaid puhas energia olemus, mille oled saanud Lätte poolt. Kogu ebaviisakus, mis on teie mõistuses, on fragmenteeringute liitumiste tulemus. Kõrgeimatel tasemetel ei eksisteeri, ei eraldumise duaalsust, ei Valgust ega Pimedust – on üksnes tõeline ja täiuslik Ühesuse olemine.
Kuidas ei ole eraldumisi, kuid ometi räägid eraldumisest kui arengu võimalusest?
Kuigi eraldumist ei ole, on olemas teadasaamise säde (impulss). On üksnes informatsioon ja selle energia, milline ei ole kunagi ei hea, ega halb. Üksnes teie vastuvõtt moonutab tõde ja selle energiat, sedagi vaid oma liikumise eesmärgi kohaselt. Informatsioonile ja selle energiale on vaja alalist liikumist, nii sisse, kui väljapoole.
Mis on sellisel juhul areng?
See oleneb protsessi jälgimise vaatenurgast, kaasatuse tasemest sellesse. Kõrgemates (tinglikes) ilmades ei ole ei arengut, ega degradeeringut, on üksnes liikumise vajadus. Kui näiteks jälgid maanteed, siis sellel ei ole ei head, ega halba suunda, ta on üksnes tee masinate liikumiseks, mis on samuti protsess. Masinadki sellel liiguvad Jumaliku Lätte energia väel, mida on saadud jumaliku Lätte allikast.
Informatsioonis, mida edastame teile, me ei määra arengu viise, seda teeb sinu mõistus, lähtudes väljakujunenud šabloonidest, millised on kogunenud sinu vaimsuse varamusse. Kuna määratlevaid šabloone sinus ei ole kuigi palju, siis see mõneti lihtsustab mõistuse tööd. Samal põhjusel võivad tekkida mõningad raskused, informatsiooni edastamises teile. See on põhjustatud sellest, et energiaid te teadvustate, aga informatsiooni võtate vastu. Samas, suur šabloonide hulk võib tekitada teile mõneti segadust informatsioonide saamises. Parem oleks, kui suudaksite ise määratleda šabloonide väärtust, mis oleneb paljus teie enda kujunenud veendumustest.
Kas meil on võimalik liikuda mõlemas suunas?
Protsess oma olemuselt käib iseenesest, avaneb ja sulgub, kuid seda vaid seni, kuni olete fragmenteeringus. Teie kavatsus määratleb mistahes liikumist läbi teadliku valiku ja see on teile nagu juhend avanemiseks, või sulgumiseks. Seega, kuni jätkad mängimast ingleid ja deemoneid, seni jätkad fargmenteerumistega aina enama ja enam teada saamise suunas, õppides samas tundma enda poolt fragmenteerituid energiaid. Aga kui hakkad liikuma liitumise teed, siis loobud senisest teest ja hakkad liikuma sootuks vastupidises suunas. Iga pakutud kontseptsioon, nii avanemisel, kui sulgumisel, on fragmenteerimas teie arengut ning määratleb aspektide tundmise taset.
Kui kavatsus tuleneb terviklikkusest, siis inimene koondab kõik kontseptsioonid ühtsesse ja tõelisse ilmanägemisse, mille aluseks on oma Mina teadvustamine ja vastuvõtt, ehk, oma informatsioonide energia vastuvõtt ja selle teadvustamine.
See on esmane tervikuks koondumise tsükkel.
Õppides tundma enda seesmist Pimedust, või Valgust, või jagades oma aspekte, seesmisteks ja välisteks, õpite tundma oma isiklikku fragmenteerumist, mis viib suurema eraldumisele. On palju hierarhiaid, millised toetavad fragmenteerumise protsesse ning aitavad säilitada tasakaalu liikumises. Kuid tasakaal peab olema nii ühesuses (terviklikkuses), kui ka paljususes (fragmenteerumises). Kusjuures, need protsessid erinevad kardinaalselt teine teisest.
Teile on palju räägitud Valguse ja Pimeduse liitumisest ja sellest, et Pimedust tuleb uurida. Seda on vaja selleks, et toetada fragmenteerumise protsessi. Kuid, kellele seda on tarvis, seda määrab teadlikult igaüks ise. Ei ole kerget või keerulist teed, kõik oleneb valikust. Kui inimene ise teeb oma valikutes valiku, siis iga valik on temale kohane. Kuid ei tasu võtta mõisteid teekond ja liikumine tinglikena. Selline skeem on teie mõistuse jaoks. On liikumist mööda ringi, on liikumist ringi välisest, keskme suunas ja keskmest välise suunas. See on šablooni kohane korduv liikumine, mille kohaselt teie teadvus liigub kehastusest kehastusse. Kuid kehastused ja nende hulk on samuti tinglikud. Ei ole mingeid kehastusi, on üksnes fragmenteerumise mängud, milles eraldumised avalduvad kehastustena. Oma olemuselt kõik see on ühene protsess. Teie teadvus, väljudes oma tinglikkuse piiridest, alustab liikumist väljastpoolt seesmuse suunas, õppides tundma lätet enda seesmuses, selles olevat tõde, millist kannate endas, enda jaoks.
Liikumine seesmusest väljapoole, on fragmenteerumine, mis sünnitab aina uusi ja uusi samataolisi tsükleid, nii sulgumises, kui avanemises. Te olete lõpmatutes fragmenteerumiste tsüklites. Et pääsedes ringi keskmesse, te taas ja taas väljute samade keerdude piiridesse, ehk põrkute nagu vastu seina. Kui liigute enese keskmesse, te jõuate kontseptsioonini. Vabanedes selle kontseptsiooni mõju alt, liigute järgmiseni ja nii edasi. See on fragmenteeringute teadvustamise protsess, enda ja oma ilma loovusluse vastuvõtt. Heidke endilt kõik kontseptsioonid, nagu riideid ja joovastu tõelisest vabadusest. Ehk siis õnnestub teil alustada liikumist enda Mina Lätte järgmise ringi keskme suunas.
Te ootate,et millal kõrgemad mõistused ütleksid teile, mida ja kuidas teha?
Kuid kõrgemad mõistused ei tea seda ka ise. Protsesside tõeline teadmine kannab neid endid Lätte ulatusse, kus ei ole küsimusi, ei ole vastuseid, ei ole kontseptsioone – seal on tühjus, ja seega, puudub mistahes vastuvõtt. Siin olete alalises liikumises, kuid seal see puudub.
Kuidas jääb avanemise ja sulgumise protsessiga?
Esmalättes puudub mistahes liikumine. Kui vaatad alla, seal kõik on sulgumas, kui vaatad üles, siis seal kõik on avanemas, kui vaatad keskele, siis seal ei toimu midagi. Kuid siin on suur aga, kus asub „ülal“ ja kus asub „all“ – see on määrang ja see põrkub tinglikkuste ja kontseptsioonide vastu. Esmaläte on kese, milles ei ole mingit liikumist. Väljudes kontseptsioonidest, ja astudes oma Mina keskmesse, siis igasugune liikumine kas aeglustub, või lakkab sootuks, kuna selles olekus puudub vastuvõtt, siis mistahes liikumine ei ole võetav kui liikumine.
Puhas vastuvõtt on vaatenurk – antud juhul valguse rakurss, milles puudub nii pimeduse vastuvõtt, kui ka valguse vastuvõtt. Vaatlus on vastuvõtu, kui sellise, puudumine. Vastuvõtt on teadvuse fragmenteerumise fenomen. Teadvustuses, teadvustate ja võtate osa mistahes protsessidest, kuna siis teadvustate oma energiat ja võtate vastu mistahes informatsiooni. Kui olete jõudnud ühesuseni, lihtsalt vaatlete, ega eralda energiat informatsioonist, siis olete üksnes oluna Olus.
Praegusel ajal, teie tähelepanu on killustatud paljudele asjadele ja olukordadele enda ümber ja te tegelete kogu aeg nendega, kuid mitte iseendaga, kui ilmaloovusega, mitte endaga, kui Loojaga, mitte endaga, kui endaga. Kuid, asja olemus on siiski selles, et peale sinu ei ole olemas kedagi. Inimene, ära püüa isegi mõelda sellele lineaarsel viisil, üksnes teadvusta seda. Sinu teekond on liikumine välisest enda seesmusesse ja valikuid on tarvis teha teadlikult, sest valik annab suuna. Valiku puudumine on liikumine mööda ringi, mis tähendab teadliku teadlikkuse ja vastuvõtu puudumist ja see on liikumine mööda algoritmide sissetallatud rada.
Tea, et aidates teist, aitad ennast, tunneta ja ela selliselt (teadvusta ja võta vastu).
Ja nii see on…
Krayon
Toimetas Jane Allika