Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…
Täna jätkame Asoori saarte ajalooga. Seekord alustame veidi teisiti ja esimesena vastan küsimusele, et „ Kes on Krayon?“ Kallid, see teie küsimus on lineaarne, see oleks sama, kui küsite, kes on Jumal? Kas teie arvates nüüd peaks astuma keegi ette, kes ütleks, et see olen mina. Jumala jaoks teil puudub sõnaline kontseptsioon, ega pole sõnalist kontseptsiooni ka Loomisloole, kuna teie mõtlete üksnes lineaarselt. Toon teile näite, et kui te sõuaksite paadiga ookeanil ja püüaksite rääkida ookeaniga, siis millise ookeani osaga te räägiksite? Kas sellega, kus asute ise? Või sellega, mida haarab teie pilk, või terve ookeaniga korraga? Kui ookean vastaks teile, siis te küsiksite, et kellega te räägite? Te olete oma mõistmiste mõõtmeis piiratud ja seda näitab teie sõnaline keel. See ei ole „kes“ ega „mis“ ja see ei ole ka „asi“.
Kuidas te kirjeldaksite energiat? Ta ei ole kes, kas pole. Ta ei ole isegi asi. Ta on kõikjal ta on taevas, ta on planeedil. Krayonina ma esindan kõike, mis on, kaasa arvatud ka teid. Sõnadega on võimatu kirjeldada pühadust, mis tuleb Loomislättest. Põhjus, miks mõnele teie seast see kõlab siiralt, on sellepärast, et see on teie sisemuses olemas, see on teie sisemuses. See kohtumine siin ei ole lineaarne, kuna inimene(Lee Caroll), kes istub toolil, ei pea loengut. Kui ma saabun siia ruumi, siis paljud tunnetavad mind, tunnetate mind ja iseend, kanalduse ajal oleme ühtsed. Selline on Krayon.
Loomisläte on kõikjal, kaasa arvatud ka teie sisemuses. Mõned inimesed küsivad selle kohta, et kas see on Ingellik Läte? Kuid inimesed saavad sellest valesti aru. Kui vastan neile jaatavalt, siis nad küsivad, et mis ingellikust rühmast ma olen? Sellega nad kujundavad hierarhiat, mida eesriide taguses ei ole olemas. Midagi sellist eesriide taguses ei eksisteeri, ma olen tulnud puhta informatsioonina.
Tahaksin alustada sellest, kuidas töötavad inimeste Akašid ja milline on elude talletamise süsteem. See on esoteeriline meenutus, milles on tallel see, kes te olete planeedil, kõik teie kogemised, milliseid olete kogenud eelmiste elude ajal. See ei ole lineaarne süsteem, te kannate seda kaasas elust elusse. Akašid on energeetiline register ja see on paljumõõtmeline, mida ei saa esitada lineaarselt. Te ei saa miskit ebalineaarset muuta lineaarseks. Kuidas reageerite oma Akašidele, nii reageerite ka oma energiale. Olenemata sellest, kui ammu aega tagasi oli sündmus, see ei ole salvestatud teie Akašides lineaarselt, ajal ei ole selles mingit tähtsust, seega, Akašides, see on seal kui alles toimunu, ning on kandunud praegusesse aega, ärkamise ajastusse.
Võib olla on teile tuttav ütlemine, mida olen kuulnud oma partneri vahendusel, et „tänan valgustamise eest, tänu sõnumitele olen leidnud nii ühte kui teist.“ Kuid ma ütlen teile, et, „ei, te ei leidnud sõnumitest midagi, te üksnes tunnetasite energiaid, millised äratasid teie Akašid ja need tõed kerkisid sealt pinnale.
Planeedil, nimega Maa, on olemas vältimatud tunded, millised ütlevad teile, millega tegeleda. Tihti inimesed tõlgendavad vältimatuse tunnetust valesti ja see paneb vääriti mõistma neid. Seetõttu tunnetate, et midagi oleks nagu valesti. Vältimatus iseenesest on meenutus ja täna teemegi tööd meendustega, millised on seotud teie Akašidega. See ei ole miski kauget, millele peaksite rakendama suuremat jõudu, et meenutada seda. Üldsegi mitte, vaid see pehmelt puudutab teie sees olevat, võimaldades sellel avaneda teile hetkega.
Meenutused ei ole päris õige sõna. Õigem ehk oleks öelda, et leida ja tunnetada, mis kunagi toimus teiega ja mille läbi on võimalik nii mõndagi õppida. Kui saaksite ühendust oma Akašidega ja läbi selle mõista olnu suursugusust, kus te olite, mida tegite ja kui kaua olete eksisteerinud. Mõned teist kardavad seda vaadata ja kardavad meenutada, kuna nad arvavad, et meenuvad ainult halvad asjad.
Kallid Valguse Töötajad, Uues energias see ei ole enam nii. Teie suunas on liikumas mõistmise laine, mis on hetkel teie peade kohal ja on valmis heasoovlikult sisenema teisse, otse teie keskmesse, teie südamesse. Seni ta on ootel, sest peate seda ise soovima, see peab langema kokku inimese enda vaba valikuga. Vaimsel tasemel olevusele ei ole ülalt midagi peale sunnitut.
Partner on pikemat aega rääkinud teile, et kui Lemuurlaste saar hakkas aegamööda kaduma vetesse, Lemuurlastel tuli lahkuda mini-kontinendilt ning neile see oli pingeline aeg. Lemuurlaste tohutu mägi hakkas vajuma seetõttu, et magma mull selle all hakkas kaduma. Mõned ehk küsiksid, et kuhu magma mull sai kaduda? Ma ütlen selle peale, et magma liigub sinna, kuhu on võimalus tal minna, ega kunagi naase tagasi. Seega, see kadumine avaldus vulkaanilise tegevusena. Saare uppumise ajal möllasid vulkaanid ja see oli õuduste aeg. Tsivilisatsioonid lahkusid saarelt lainetena, erinevatel aegadel, otsides endile uut eluaset. Kõigile oli teada, et see on vulkaaniline saar. Nemad otsisid endile uut elukohta üle kogu Vaikse ookeani. Ühest sellisest kohast oleme teile rääkinud ja see on Lihavõttesaar. Te olete tuttavad Rapa Nui legendiga ja tema ajalooga. Kui küsite põlisrahvastelt nende päritolu kohta, siis nad näitavad seitsmele Moaile, kes on näoga pööratud mere poole ja ütlevad, et tulid uppuvalt saarelt. Nad jõudsid ka Uus Meremaale, kus osa maoore kinnitavad sama. Nende šamaanid ütlevad, et on tulnud Vaikse ookeaani Havaiidelt. Jälgides Lemuurlaste emigreerumist, võib näha nende rändeid saarelt saarele, kuni möödusid Horni neemest, otsides endile elamiskohti teiste ookeanide saartelt. Kuigi on möödunud palju põlvkondi, kuid nende Akašid räägivad jätkuvalt rännakutest mööda saari ning sealsed suguharud kinnitavad seda. Mõned lemuurlased jõudsid ka kontinendile, kuid mõnedel neist ei vedanud, kuna kohtusid ebasõbralike kohalikega. Seetõttu elukoha otsingud kestsidki tuhandeid aastaid, kuni jõuti Atlandi ookeani saarteni. Lõpuks jõuti siia, Assoori saarele.
Kui vaadata ajaloo skaalat, siis võib jõuda 13-14 tuhande tagusesse aega, kus Lemuuria saarestik, mille saared olid elanikke täis, alles hakkas kadumas vee alla. Koos Lemuuria esivanematega nad kandsid maailma laiali midagi enamat, nad kandsid „tõde“ mitmel viisil, ning õpetasid seda oma lastele, õpetatasid neile oma kaunist ajalugu. Kui nad jõudsid lõpuks Assooridele, siis sellel ajal siin juhtus midagi. Vaadates siinset geoloogiat neil aegadel, siis võib näha, et ka siin see oli vägagi aktiivne, seega siingi hakkasid purskama vulkaanid. Sellel aja Maa tektoonika nihutades plaate, osa neist lükkas välja saarterühmi. Saarte maismaa oli ookeani tasemest palju kõrgemal ja oli Lemuuriaga suhteliselt sarnane, mis rahuldas neid täiesti. Kui lemuurlased avastasid need saared, siis oli kliima siin hoopis teistsugune. Vulkaanilise tegevuse tõttu taimestikku siin eriti veel ei olnud, kuid Lemuurlastele meeldis see paik ja seetõttu jäid siia elama. Nii ilmus Assooridele esimene tsivilisatsioon, nemad olid siin esimesed. Sellel ajal riike veel ei olnud, seega keegi ei esitanud mingeid seadusi. Viikingeid sellel ajal veel ei olnud.
Edasi räägiksin nüüd teisest aspektist, teie Akašidest, õigemini Lemuuria Akašidest. Mis toimus vulkaaniliste saartega? Kui need olid sageli aktiivsed, siis need ei saanud muutuda elukõlbelisteks, kuna nende aktiivne tegevus ei lasknud siin millegil erilisel toimuda. Kui vulkaan purskab, siis maa vappub, siis igasugune elu lahkub sealt. Lemuuria tsivilisatsioonid olid lahkunud saartelt palju kordi ja palju kordi olid tulnud tagasi. Läbi selle kujunes nende Akašide mälu, ning muutus läbi mitmete korduste. Lemuuria saar kadus vee alla, paljude põlvkondade järel kadus vee alla ka nende teine saar, või mõni neist muutus elukõlbmatuks. Selliselt kujunes Akašide atribuut.
Esiteks, teie Akašid ei ole kujunenud keemiliselt, vaid esoteeriliselt, ega ole kuidagi seotud keemilise jadaga. Teie eelmine elu oli esoteeriline jada, mitte keemiline. Seega, peaksite teadma, et möödunud elud talletuvad ning sageli üht liiki energiad liituvad üheks meenduseks. Selle näiteks võib olla hirm astuda vette, ning see on seotud eelnevates eludes uppumisega, seetõttu see avaldub selliselt käesolevas elus. See on lineaarne idee. Võib olla võisite uppuda, kuna elasite mitmetel saartel, ehk olite kalur ja uppusite palju kordi. Akašid ei ole lineaarsed, neis kõik uppumised on nagu üks uppumine. Selliselt kogunevad paljud taolised sündmused, mis koonduvad üheks meenduseks.
Lemuurlased on palju rännanud, kuni jõudsid Atlantisele. Sellest on tulnud kõik nende legendid. Legendid räägivad kadunud Atlantise kontinendist. Kogu ajaloo jooksul filosoofid ja esoteerikud püüdsid välja nuputada, kus asus Atlantis, kuid samas teadvustamata, et neid oli palju, Atlantiseid oli palju. See on kui uppuva saare sündroom, mis ilmub elust elusse, ilmneb teie meendustesse kui üks ja sama saar, mille nimeks on Atlantis. Ja see on olemas ka teie Akašides. Ma ütlen teile, et kui teil on mingid meenutusi, mis on seotud nimega Atlantis, siis, kas te istute praegu siin, või kuulate hiljem, te kõik kuulute Lemuurlaste perekonda. Olete need, kellel on uppuva saare sündroom. Seega, ka atlantlased on lemuurlased. Kui nad jõudsid siinsetele saartele, siis tunnetasid siin midagi esmaloodu taolist, mida oli olnud vaid Lemuurias. Maa oli noor, kedagi ei olnud. Siin oli midagi sellist, mis eristus teistest saartest ning nad elasid siin seni, kuni oli võimalik. Portugallaste tuleku ajal siin ei olnud enam kedagi. Kuid siinses paigas leidub palju tõendeid iidsete olekust siin ja neid avastatakse ja tuleb välja veel ja veel. Miks nad lahkusid siit? Võib olla vulkaaniline tegevus tõusis? Oli aeg, kui maapinda oli siin palju rohkem, kuid tektoonika tegi oma töö, nihutas ja pikendas arhipelaagi piire. See oli hirmutav neile ja nemad lahkusid siit. Käesoleval ajal on siin üheksa saart. Lemuurlased lahkusid ka Havaiidelt uppumise hirmus. Vähesed jäid paigale ja needki kogunesid Havaiide kõrgemale saarele, Kauaiale. Ja nemad on esoteeriliseks tõestuseks kuni tänase päevani. Mõnes Kauai orus on Menehunad, kes on Lemuurlaste esoteerilisteks jätkajateks. Järgmiseks räägiksin Havaiide praegusest ajaloost. See oli oluline Kauai jaoks, kuid kavatsen seda siduda ka Assoori saartega.
Havaiidel oli üks valitsev saar, oma valitsejatega, mis hiljem kadus vee alla. Seda suurt saart valitses kuningas Kamehameha, kes tahtis, et kõik saared oleksid tema valitsemise all. Tal õnnestus alistada pea kõik saared, peale ühe, Kauai, mis oli üks väiksematest saartest. Kuningas oli pettunud ja ta saatis oma nõunikud rääkima Kauai kuningaga. Kuid Kauai kuningas vastas neile, et talle ei paku huvi kummardada neid, et tal on siin midagi kaunimat ja sellepärast ta ei soovi ühineda selles teistega. Kuid kuningas Kamehameh tahtis jätkuvalt saada seda väikest saart endale. Ta võttis kokku omad sõdalased ja läks suure hulga kanoedega saart vallutama. Kas kujutate ette nende vägede jõudu, mida see oleks võinud teha Kauai saarega. Kahtlemata, ta oleks oma vägede jõuga saavutanud võidu, kuid ta ei osanud ette näha midagi ootamatut. Gaia sekkus vahele nii, et seal puhkes hiiglaslik torm, mis hävitas kõik sõdalased ja kuningas jäi võiduta. Seega, see oli märk, et ta ei tohi tungida Kauaile. Läks mööda palju aega, kuni kuningas suutis koguda ja välja õpetada uusi sõdalasi ja nendega tahtis üritada uut vallutusretke. Ta küsis taas nõu oma nõunikelt, ja palus pöörata erilist tähelepanu ilmale. Nad valisid teise aastaaja vallutuseks, mis oli ilma poolest rahulikum. Rünnak plaaniti ööseks, et tabada ootamatult saare ümber olevat kaitset. Saareni nad jõudsid edukalt, kuid juhtus taas midagi imelikku. Kõiki sõdalasi tabas mingi haigus ja need hukkusid vete avarustel ning seda haigust peeti katkuks. Kuninga nõunikud tuletasid kuningale meelde hoiatust, „mitte rünnata Kauaid“. Kuningas Kamehameh, oma suures pettumuses, pöördus Kauai kuninga poole, soovides kohtuda temaga. Ta lubas enam mitte kunagi isegi püüda vallutada seda saart. Ta pakkus, et kas nad ei saaks ühiselt valitseda neid saari. Kauai kuningas vastas, et ka temal on selline soov. Selline on saarte ajalugu. Havaiidel olid sõjad, kuna kuningas tahtis valitseda kõiki saari. Olid kohatud õudused ja surmad, kuid mitte Kauai saarel.
Käesoleval ajal, kui olete sensitiiv, ja läheksite sinna, te ei tunnetaks mingeid negatiivseid asju ja energiaid. Tänapäeval selle saare nimeks on Aiasaar (meie saar). Kohalikud nimetavad seda saart Magusaks Saareks, kuna sinna jõudes, võib tunnetada seal rahulolu ja rahu. See saar oli kaitstud läbi oma kogu ajaloo. Sama tundsid ka iidsed Lemuurlased, kui jõudsid Assooridele. Siin ei ole olnud midagi negatiivset, seetõttu see resoneerus nendega. Tõepoolest, siin oli magususus, oli kaunidus. Siin ei ole olnud inimeste vahelisi pettumusi, kuigi nende endi kontinendil käisid sõjad. Ka teie, tulles siia, võite tunnetada sama, mida tunnetasid iidsed Lemuurlased, sügavat magusust. Kui küsida kohalikelt, et miks nad elavad kodeerides, aga mitte kusagil linnas? Asi on selles paigas, sest see on puhas ja magus koht. See on kodu nende südamele ja mõistmisele – tükike Lemuuriat Assooridel. Seda teavad kohalikud ja need, kes tulevad neile külla, tunnetavad sama. Tulevikus võib olla paljud leiavad siin endale kodu, kui lahkuvad oma kontinendilt, mille kristallvõre on täis meenutusi sõdadest ja võitlustest, isegi merel, kuid mitte siin.
See metafoor magusa aarde otsingutest on teie igaühe enda sisemuses olemas. Teil ei ole vaja tulla siia, sest see on olemas iga maapeal oleva inimolevuse sisemuses – see on magus koht, täis „rahuolu“, mida Lemuurlased otsisid saartelt. Selline jumalik mõistmine on olemas teie kõigi südameis. Mõned tunnetavad seda, seetõttu ütlevad, et tahavad jõuda sinna, kus olemine ehk energia on puhas. See on peegeldus kristallvõrest, Jumala peegeldus teile. Gaia kinnitab teile, et siin halba ei ole olemas. Just seetõttu olete täna siin ja see on kaunis olemine. Mina kutsun igat kuulajat mõistma Lemuurlaste rännakuid.
Aastal 2012 algas aeg, kus kõik hakkas muutuma, ning Lemuurlaste teadmised jõuavad teieni. Kõik, millest rääkisin, kaasa arvatult Akašide Kroonikad, on meenutusteks teie puhtusest, mis on olemas teie sisemuses.
Kas on võimalik teha ennast puhtaks neist eelarvamuslikest raskustest ja negatiivsetest asjades, mida on rääkinud teile teised? Kas saate teha end puhtaks ideest, et olete sündinud roojastena ja patustena? Kui suudate seda teha, siis näete seda, mida poleks te osanud oodata, et teie vaimsus on tulnud planeedile Maaa suursugusena ja Akašidega, täis meenutusi ja mõistmisi kaunidusest. Kui avastate siin saartel mingeid hieroglüüfe nendelt, kes on elanud siin, siis näete, et nemad elasid täies tarkuses. Sellel saarel on olnud aegade alguse mõistmine ja tarkus ja veel milline tarkus!
Milline kokkusattumus, kuid see ei olegi tegelikult kokkusattumus. Mis oleks, kui hakkaksite tunnetama oma sisemist tarkust? Mis oleks, kui te erineksite sellest, mida on teile räägitud? Mis oleks, kui teil oleks palju rohkem armastust ja te tunnetaksite seda?
Te ei ole selle planeedi ohvrid. Te olete selle planeedi Valgus ja sellega saate tuua esile palju avastusi. On aeg liikuda selle poole. Leidke aega tähistada viibimist siin saarel, pühitseda ajalugu, millest te ei olnud teadlikud. Ehk saate tunnetada seda nüüd alateadlikult. Kui küsiksite siinsetelt elanikelt, miks nad elavad siin? Nemad vastaks teile naeratades, et „ te ei saa sellest aru seni, kuni pole elanud siin mõnda aega“. Ja neil on õigus. Ja neil on tõesti õigus.
Ja nii see on ….
Krayon
Kanaldus on tõlgitud KRAYONEESTI poolt, toimetas Jane Allika.
2 kommentaari
Tänan Teid,kes teevad seda suurepärast valgusetööd.Elu on kaunis Armastus.
Tänan teid!