INIMLIKUD EMOTSIOONID

Mida räägivad Hoidjad meile rõõmu kohta?
Kuidas me saame rõõmu alal hoida ja seda oma elus rohkem kogeda?

Esimese asjana me ütleme, et te kõik peaksite elust rohkem rõõmu tundma. Osad teist usuvad, et rõõmu tundmiseks on vaja luba või selle peab välja teenima. Tõsi, rõõm nagu kõik asjad inimese elus kord tuleb, siis läheb, kuid üldiselt peaksite rõõmu tundma palju rohkem kui te seda teete. Teie, kes te tunnete, et rõõmustamiseks vajate te luba, siis võtke seda kui jumalikku kohustust kõrgemast dimensioonist: te olete vabad rohkema rõõmu tundmiseks! Ärge selle vastu võidelge, emmake seda!

Suurema rõõmu kogemiseks peate tooma oma tähelepanu praegusesse hetke. Rõõmu ei ole võimalik kogeda laokil tähelepanuga. Siis, kui meel on haaratud millestki muust kui käsilolevast kogemusest. Lihtsaim, kuigi mitte alati lihtne, viis rõõmu leidmiseks on alustuseks praeguse hetke tunde kogemine. Selleks on vaja ehk tunnistada endale ka hetke ebameeldivust, mille teises otsas rõõm eksisteerib. Rõõmu leidmiseks ei saa raskust vahele jätta, vaid sellest peab läbi minema. Tundes praeguses hetkes valu, üksindust, meeleheidet või lihtsalt allajäämist, on esimeseks sammuks rõõmu suunas, selle tundega kohanemine ja selle lõpuni läbi tegemine. Kui see on läbi tehtud, on teis vabanenud ruum rõõmu jaoks.

Selle asemel paljud kas teadlikult või alateadlikult, väldivad hetke tunnet ja juhivad end sellest eemale. Ennast üksikuna tundes lülitatakse tähelepanu eemale juhtimiseks sisse telekas. Ummikus olles hakatakse sööma ka siis, kui ei olda näljane. Mida iganes te enda kõrvale juhtimiseks teete, garanteerib see emotsiooni püsima jäämise kauemaks kui vaja. Ennast emotsioonist eemale lükates te seda ära ei kaota. Emotsioon kaob ära alles siis, kui olete selle täielikult läbi tunnetanud. Kõigepealt lubage endal täielikult tunda tunnet, mida te hetkel tunnete ja nii saate võtme rõõmu juurde. Kui olete tunde algusest lõpuni läbi tunnetanud – nutnud seni, kuni pisarad otsa lõppevad; karjunud kähedaks oma hääle; kihistanud naeru nõrkemiseni, siis olete valmis end järgmise kogemuse jaoks värskendama. Ning järgmine kogemus on loomulikult rõõm, mis on teie loomulik olek. Vaadake armastatud ja hoitud last ning te näete, et olete siia ilma sündinud rõõmu jaoks.

Võti igapäev suurema rõõmu tundmiseks on meelde tuletada lapsepõlvest praeguse hetke märkamise harjumust. Arenda enda jaoks välja praktika, millega tõmmata oma tähelepanu praegusesse hetke. See nõuab kogu Sinus eksisteerivate emotsioonide ja aistingute spektri tundmist. Suurim inimlik rõõm ei ilmne suure, ulatusliku elumuutuse tõttu. Näiteks, see ei ilmne mitte siis, kui võidad loteriis või Sulle sünnib lapselaps, vaid hoopis haarates nende kogemuste vaikseid hetki. Võtad sülle oma imelise lapselapse. Võtad maha aja ning tunned sügavat rõõmu ja kergendust raha üle, mida Sa vajasid. Samasugune rõõm on vaiksetes hetkedes, mil austad toitu taldrikul ja naudid selle suurepärast maitset. Neis vaiksetes, lihtsates hetkes ilmneb suurim inimlik rõõm. Ruum, mida rõõm Sinu elus endasse haarab asub praeguses hetkes. See on rõõmu võti ning peaksid selle endale meelde jätma.

Alusta täna, alusta kohe. Leia midagi hõrku ja suurepärast oma praeguses elus ja võta aega selle nautimiseks. Armastad oma särgi värvi? Armastad päikese soojuse tunnet oma näol? Tunne seda. See on esimene samm Sinu teel, et hakkaksid rõõmu tundma oma elu jooksul iga päev.

Mida Hoidjad ütlevad emotsioonide
ja emotsionaalse vabaduse saavutamise kohta?

Inimkonna praeguses arenguprotsessis on ülioluline endale teadvustada, et emotsionaalne vabadus ei tähenda emotsioonidest vabaks saamist. See on emotsioonide kogemise vabadus. Nende tundmine, nende uurimine, nende mõistmine ja nende vabastamine oma elu eesmärgiga kooskõlas oleval viisil. Kõigile inimestele kehtivate emotsioonide suhtes on palju üldiseid tõdesid, kuid enne nende kirjeldamist peame vajalikuks rõhutada, et emotsionaalne vabadus ilmneb vaid võttes oma emotsionaalseid kogemust üksikindiviidina ja mitte proovides neid teistele kohandada või neid teiste reeglitest ja ootustest lähtuvalt määratleda. Hinnates või suunates oma emotsionaalset kogemust teiste vajadustest või määratlusest lähtuvalt, seate te oma emotsionaalsele vabadusele piirid.

Muidugi saate te kasu üksteiselt õppides. Samuti on väga kasulik oma emotsionaalseid kogemusi teistega võrrelda ja nende üle arutleda. Kuid ärge unustage jätkuvalt oma tähelepanus tagasi tulla oma tunnete juurde ning usaldada, et see, mida teie ise tunnete ja ise tajute on parim ja kõige sujuvam võimalik viis oma emotsioonis olemiseks. Seda öeldes, toome siinkohal välja selle, mis kehtib üldjoontes kõigile inimestele nende emotsionaalsetes kogemustes.

Kõik inimesed kogevad emotsioone. Seda ei saa eitada ega sellest mööda minna. Isegi kõige valgustunumad, meeldivamad, avatumad inimesed kogevad pidevat emotsionaalse energia voolu. See on üks osa sellest, mis teist inimese teeb. Emotsioone ei saa ega tohigi inimkogemusest kõrvaldada, sest lisaks füüsilise keha omamisele teevad teist inimese ka emotsioonid. See on kõige esimene ja kõige tähtsaim üldistus.

Teiseks on emotsioonides palju elutarkust ja energeetilist potentsiaali. Emotsioonid ilmnevad vastuseks igale juhtumile, mis te elus aset leiab. Emotsionaalne energia on kui elektrivool, mis kogu aeg teie süsteemis voolab. Enamus, kes ristlevad elumerel kooskõlas oma tõelise enesetajuga, ei pruugi iga hetke emotsiooni tekkimist märgatagi. Emotsioonid voolavad teie süstemis kui madalpinge vool. Kui toimub mingi sündmus või energia nihe, saate te torke. See võib olla lihtne torge ühes suunas, mille tulemuseks on mõni tavapärane emotsioon, näiteks rõõm või kurbus. Või toimub torge mitmes suunas, mil võite tunda korraga nii kergendust kui viha.

Torkega tõstab emotsionaalne vool end teie teadvusesse. Sotsialiseerumise käigus olete õppinud oma emotsioone alla suruma, peitma või kõrvale lükkama. Baastasandil on see protsess väga kasulik andes võimaluse sotsiaalses elus navigeerida. Emotsioonist haaratud väikesed lapsed ei saa aga tihti aru, mida nad teevad, sest nad pole õppinud veel oma emotsioone kõrvale lükkama või neid tagasi hoidma.

Emotsionaalne vabadus ei ole vabadus emotsiooni üles kerkides igale sähvakale järele anda. Emotsionaalne vabadus on hoopis see, kui suudate emotsiooni tema ilmnemise hetkel täielikult omaks võtta, aga säilitate otsustava eneseteadvuse, millega jätkuvalt juhite oma käitumist, võtate vastu otsused ja suhtlete. Sel moel ei suru te emotsiooni täielikult alla, vaid panete ta ajutiselt kõrvale ja tegelete temaga siis, kui selleks on sobiv aeg ja koht.

Väikelaste vanemad on selle kenasti ära õppinud. Ärritust võivad nad ju tunda, aga nad teadvustavad endale oma emotsiooni ning selle ilmnemise hetkel nad seda välja ei näita ja oma ärritust ei väljenda, sest nad on teadvustanud endale, et selline käitumine tekitaks lapses segadust ja nad kahjustaksid lapse emotsionaalset kogemust. Sama õppetükk kehtib täiskasvanute omavahelises suhtlemises igasugustes olukordades. Teadlikkus oma emotsioonidest ja nendega tegelemiseks oma elus aja ja ruumi võtmine on ülioluline. Samuti oma meeldivama, kesksema, täiskasvanuma ja laiema mina pidevalt protsessi kaasamine, et otsustada mida jagada ja millega oleks targem tegeleda hiljem sobivamas keskkonnas. Te teete seda pidevalt, märgates ja emmates oma emotsioone ning samaaegselt märgates ja hinnates keskkonda, eesmärke ja oma intuitsiooni.

Ideaalset viisi selleks ei ole. Emotsionaalne vabadus ilmneb ainult tantsimise protsessis. Täiuslik pole see pole kunagi ja ka esinemised ei ole kunagi ühesugused. Need on emotsioonid. Ühel päeval võid tunda viha ja otsustada, et pead olukorrast välja astuma, et hoida oma kõrgem headus rikkumatuna ja teisel päeval võid olla samasuguses olukorras, tunda end uuesti vihasena, kuid leiad, et suudad viha hoida olukorrale reageerimisest eraldi. Sellisel juhul on viha vaja hiljem sobivamas keskkonnas maha laadida. Sa märkad viha, kuid hoiad seda oma teadvuses ja valid käitumised, mis ei põhine mitte viha reaktsioonidel vaid Sinu laiema mina poolt puhastatud vastusel, mida ta antud olukorra piirangutest ja nõuetest lähtudes peab kõige kohasemaks. Sel juhul on vaja viha sobivamal ajal ja kohas maha laadida.

Emotsionaalne vabadus ei ole kunagi staatiline, püsiv seisund. See ilmneb kestva tantsuna, mis nõuab tähelepanu, nõuab leebust iseenda ja teiste suhtes, nõuab, et oleksid ärkvel, elus ja avatud valikute tegemiseks, mis põhinevad Sinu ehtsatel kogemustel oma emotsioonidega, milleks on paindlikkus ja tundlikkus. See on Sinu loomulik paindlik seisund – Sa oled alati valmis embama oma emotsioone nende kerkides ja valmis otsustama, mis oleks kõige enam kooskõlas kõrgema heaoluga ning austav ja armastav kõige ümbritseva suhtes.

Üks asi, mille üle selle tantsu navigeerimiseks mõelda võib, on vaagida reageerimise ja vastamise erinevust. Et Sa juhid isiklikku emotsionaalse vabaduse tantsu, siis mõtle, kuidas emotsiooni kerkides järgneb talle kiirelt reaktsioon. Viha võib viia karmi sõnani, kas mõttes või välja öelduna; kurbus võib viia jõuetuseni ja kirgliku soovini süüdistada oma olukorras teisi.

Hetkel, mil emotsioon kerkib, tuleb arvestada reaktsiooniga. Osad elavad lakkamatus reaktsioonide rattas ja on pidevalt emotsioone reaktsioonide trumlisse suruvate olukordade lükata ja tõugata. Põhjus, miks osad defineerivad emotsionaalset vabadust emotsioonidest vabanemisena, on see, et emotsioonide ja nendest kerkivate reaktsioonide vahel on keeruline vahet teha. Emotsionaalne vabadus on see, kui tunned oma emotsioone vabalt, kuid keeldud takerdumast reageerivatesse mõtetesse ja käitumistesse. See tähendab, et emotsionaalne vabadus on emotsioonidel põhinevate kavatsuslike vastuste välja arendamine.

Vastamise valiku teed sellisel juhul, kui tundes oma emotsiooni ja vajadust reageerida, ei anna Sa sellele tungile mitte järele vaid keskendud oma kõrgemale olemusele, mis näeb suuremat pilti ja säilitab terviklikkuse taju. See kõrgem osa Sinust – keskendunud meel – otsustab Sinu vastuse ning Sa kogud lisainformatsiooni. Sa märkad ja embad emotsiooni ja Sinus kerkivat reaktsiooni, kuid otsid ümbruskonnast vihjeid, kuulad teiste vaatenurki ja kaalud teiste seisukohti kasutades empaatiat. Sellise info kogumise põhjalt, milleks võib kuluda mõni sekund või isegi mõni päev, töötad Sa välja vastuse. Alles siis teed Sa otsuse, milliseid tegevusi ja sõnu kasutada, et austada oma emotsioone ja jääda sellele kursile, kes Sa olla soovid ning teostada oma elu eesmärki antud võimaluste piires nii terviklikult kui võimalik.

Emotsionaalse vabaduse saavutamiseks antakse teil rohkem juhiseid. Praegusel ajal kõige olulisem Akasha kroonika informatsioon emotsionaalse vabaduse suhtes on see, et emotsionaalne vabadus ilmneb vaid siis, kui te oma emotsioone embate. Siis, kui te annate endale vabaduse oma emotsioone kogeda, eesmärgiga avastada endasse peidetud tarkus ja vägi!

Milline omavaheline suhe on hirmul ja valul?

Tugevaim hirmu ja valu vaheline suhe on see, mida on ehitatud enamiku meie elude jooksul, mis on see, et enamus inimesi on arendanud välja hirmu valu tundmise suhtes. See on emotsionaalse valu, füüsilise valu ja muuda valudes suhtes. Nende kahe asja vahel kaasasündinud ühendust ei ole – koos nad olema ei pea. See, mis tüüpiliselt juhtub on see, et kui väikesed lapsed kogevad valu, siis nende kehad on loomupäraselt ehitatud valust tervenema.

Näiteks, kui laps peab jätma hüvasti parima sõbraga, tunneb ta valu. Loomupäraselt keha nutab ja loomupäraselt sirutub keha välja ühenduse saamiseks ja teiste poolt lohutuse saamiseks. Kui lapsel seda ühendust võimaldatakse, kui neid hoitakse, neil nutta lubatakse ja hüvastijätust rääkida lubatakse nii kaua kui neil seda teha on vaja, siis lõpuks juhtub see, et nad tervenevad sellest valust täielikult. Laps on avatud uutele sõprussuhetele, sest nad ei karda hüvastijätmise potentsiaalset valu. Samal ajal kui laps, kellele sedasi aega ja tähelepanu ei jagata – kui neile keelatakse nutta, või oma sõbrast rääkida – siis see laps tõmbab valu sisemusse ja paneb selle turvaliselt hoiule oma psüühesse. Valu, mida välja ei elata peab kuskile minema. See, mis juhtub siis kui valu endas sees hoida, on see, et teis areneb välja hirm tunda samasugust valu tulevikus.

Te arendate välja hirmu selle suhtes et kogeda midagi sarnast, mis selle valu kõigepealt põhjustas. Seega hüvastijätmise teemaga seoses võite vastu olla uute sõpradega ühenduse loomisele, sest te tahate vältida nendega hüvasti jätmist millalgi tulevikus. Paljude inimeste jaoks, eriti lääne tsivilisatsioonis on hüvastijätmise hirmu muster tõsine teema.
Sama dünaamika kehtib ka füüsilise valu suhtes. Kui laps kukub ja tema jalg haiget saab, siis uuest, lapse keha teab, mida teha. Keha teab, et on vaja nutta ja väriseda ning sirutuda ühenduse saamiseks sel ajal kui ta valu tunneb. Laps terveneb loomupäraselt kui ta on ühenduses oma lähedastega ning teda valu tundmise protsessi ajal lohutatakse.
Lapsel võib soov olla tääkida oma kukkumisest kordi ja kordi uuesti. Tal võib olla vaja nutta palju kauem, kui teie arvate et vaja on, kuid kui tal seda teha lubatakse ja tema keha saab töödelda valu loomulikult, siis saab laps üles tõusta ja uuesti jooksma minna ilma uue kukkumise ees hirmu tundmata. Hirmu ja valu vaheline suhe seisneb selles, et kui teie kehal ja meelel ei lubata valu läbi töödelda, siis arendate te välja hirmu samalaadsete valude suhtes tulevikus.
________________________________________________________________
Sõnumi kanaldas Akasha kroonikast Jen Eramith, MA, Akashic Transformationsi kaudu.
See ja teised sõnumid www.AkashicTransformations.net  Eesti keelde tõlgib Anu Rumessen,www.valgusekoda.ee Sõnumi sisu on kaitstud autoriõigustega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.