ARMASTUS JA KAASTUNNE

Mis on kaastunne ja mille poolest see erineb armastusest? 

Lihtsalt öeldes on kaastunne armastus maises vormis ehk armastus tegevuses. Maiseks teeb selle see, et inimene tunneb seda. Kaastunne on energia, mida te tunnete, samas kui armastus on energia, millest te koosnete. Armastus on energia, mis kõike loob ja mis on kõige sisemine vibratsioon. Kaastunne on armastus toimes ehk armastus, mida inimene vahendab. See on armastuse inimlik väljendus, mis võimaldab teil armastusest osa saada ja seda ümbritseva maailma suhtes rakendada. Kaastunne ja armastus on sama energia, kuid erinevas vormis.

Meie ütleme, et kaastunne on loomupäraselt inimlik. See on oluline mõiste, mis aitab selgitada inimeste ühte eksisteerimise põhjust. Universumis eksisteeriv armastus on kättesaadavam ja ligipääsetavam, kui inimene ei olda. Kui te parajasti inimesed ei ole, siis te mäletate, kes te tegelikult olete ja te mäletate, et te koosnete armastusest. Seetõttu on teil sõna otseses mõttes võimatu tegutseda lähtuvalt millestki muust kui armastusest, sest te olete püsivalt teadlikud, et te olete armastus. Inimesena te unustate nii armastuse kui oma tõelise olemuse ning armastusele ligipääs ja armastuse valimine muutub jõuliseks ja võimsaks toiminguks. Iga armastusele tuginev tegevus on eelkõige kaastunne.

Kaastunne tekib vaadates maailma armastaval pilgul. Kaastunne põhineb valikul võtta olukordi armastusega südames. Näha kõiges toimuvas armastuse erinevaid vorme. Otsida igas olukorras armastamisväärsust ja suunata oma tähelepanu sellele. Kõik see kokku moodustab kaastunde. Kaastunne on alati valik. Te sünnite puhta armastuse energiaga, aga kaastundlik olemiseks peate armastuse valima. Kaastunne on uskumatult püha, sest see on sügavalt ühte põimitud vaba tahtega. Kaastunne ei juhtu kogemata. See on valik. Üks osa inimeseks olemise eesmärgist on mõista viise, kuidas teha kaastundlikke valikuid nii palju ja nii jõuliselt kui võimalik.

Kuidas leida kaastunnet millegi vastu, mida me ei armasta? 

Esmalt tuleb mõista, et armastus eksisteerib kõiges, ka kõige valusamates olukordades. Ka kõige kurjahingelisemas inimeses ja kõige alatumas teos eksisteerib armastus, mis on tuumenergia kõiges. Õela loomuga inimest, kes tegutseb haavavalt, ajendab ekslik ja arutu pingutus, et ennast paremini tunda. See tähendab, et ta soovib armuda või olla armastatud. Alatu, haavava või inetu teoni jõudmine on tema parim pingutus lähtuvalt sellest, kust ta tuleb ja mida ta varem on kogenud. See on parim jõupingutus, mida ta teha oskab, et ennast paremini tunda ja tunda armastust.

Loomulikult teab teist enamus, et kurjusega võib valu koheselt küll leevendada, kuid pikemas perspektiivis toob ta teadvusesse pigem vähem kui rohkem armastust. Te kõik õpite kurjadest tegudest ja väiklastest mõtetest loobumist ning kõige püsivat haaramist armastuse ja kaastundega. Nähes midagi, mida ei armastata, mis on inetu, valus või mõnel muul moel vastumeelne, on oluline vaadata pealispinna alla ja näha, et kõiki asjaga seotuid ajendab armastus. Sügaval sisimas tahab iga inimene meeleheitlikult tunda armastatud olemise tunnet. Siis, kui see inetu pinna alt üles on leitud hakkab arenema ka kaasatundmise võime.

Isegi kui Sa ei suuda mõista, suhestuda või aktsepteerida mõne inimese poolt toime pandud valusat teguviisi, võid alati kaastundega omaks võtta tunnetuse, et teda ajendab tema valu ja eeldada, et ta on kuskil oma teel haiget saanud. Oma sisemises võitluses on heaks abinõuks võtta teda väikese lapsena ning kujutleda, kuidas ta sellesse olukorda on jõudnud. Kui ta halvasti käitub, siis on ehk temaga käitutud nii või veel halveminigi ajal, mil ta oli liiga noor, et ennast kaitsta. Kujutluses olevale lapsekujule kaasa tundes muutud Sa pehmemaks. Samas laps-temale kaasa tundmine on sama, mis talle kaasatundmine praegusel hetkel. Kaastunne toimib mõlemal viisil. See on otsetee, mida kasutada sügavamale minekuks olukorras, kus üldjuhul reageeriksite vaid pinnavirvendusele.

Veel üks erakordselt tähtis asi siin on see, et igaühel on vaja jätkuvalt tervendada iseenda haavu. Sageli seisneb kellelgi kaasatundmise sisemise võitluse põhjus selles, et toimuv tuletab liiga tugevalt meelde midagi, mis on endale minevikus haiget teinud ja toimuv viib tajus tagasi hetke, mil tundsite ennast jõuetu ja väiksena. Kaastundetult reageerimine leiab tavaliselt aset seetõttu, et teil on valus ja antud olukorras tunnete end halvasti. Väga oluline on jätkuvalt märgata vääratusi ning tuua jätkuvalt pinnale neid osi oma elus, mil te halvasti käitusite. Kui kaastunne jäi kättesaamatusse kaugusesse. Selle asemel, et arvata, et ei suuda teise halva käitumise pärast olla kaastundlik, siis mõelge, et kaastunnet ei teki teis hoopis seetõttu, et olete ise kunagi samas valdkonnas nii sügavalt haiget saanud, et nüüd oleks vaja kõrvale astuda, et oma mälestustesse minna. Minna sinna tagasi koos küsimustega mis mulle haiget tegi ja kuidas ma seda tervendada saan? Ning mis asi see on, mida ma endaga kaasas kannan ja mis ainult ootab valla päästmist? Kui need küsimused on vastuse saanud, siis on kaastunne igapäevaselt üsna kergelt saavutatav.
__________________________________________________________________
Sõnumi kanaldas Akasha kroonikast Jen Eramith, MA, Akashic Transformationsi kaudu.
See ja teised sõnumid www.AkashicTransformations.net  Eesti keelde tõlgib Anu Rumessen, www.valgusekoda.ee  Sõnumi sisu on kaitstud autoriõigustega.
See info on osa igast jagatud sõnumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.