Milline on Barack Obama karma roll juhtides praegusel ajal Ameerika Ühendriike?
Barack Obama karma leping on olla mitte ainult USA, vaid kogu maailma liider. Tema õiguslik leping on juhtida USA-d, aga karmaleping on juhtida kogu maailma. Tema karma leping sätestab, et ta on maailmas valgustumise muudatuse katalüsaator ehk ta on muutust esile kutsuv isend. Tema ise muutusi ei tekita, aga ta on protsesside algataja ja täiustaja. Selline on Obama rolli täpne kirjeldus. Teatud protsessi katalüsaatoriks olemise leping on tal tegelikult juba täidetud. Algne leping täideti tema esimese valimiskampaania ajal ja selle järgselt ehk muutus, millele ta pidi kaasa aitama, sai teoks kogu maailma inimeste südametes ja meeltes.
Esmasele täidetud karmalepingule tuginedes ta praegu tööd teeb ning on toeks muutustele, mis saavad võimalikuks vaid siis, kui neid loovad ja toetavad maailma kodanikud. Katalüsaator on aine, mis põhjustab või kiirendab keemilist reaktsiooni või inimene, kes innustab ürituse või muutuse toimumist. Katalüsaator võib anda protsessi alustamiseks nii stardipaugu kui juba toimuvat protsessi täiustada või kiirendada. Barack Obama teeb mõlemat. Obama oli abiks protsessi algatamisel ning aitab käimasolevat protsessi täiustada ja tõhustada. Kõnealuseks protsessiks on inimestele suuremate volituste andmine ehk inimkonna tervendamine ja väestamine.
Barack Obama ei ole ainus katalüsaator ega ainus liider, kes sellesse töösse on kaasatud. Maailmas on palju liidreid, nii ametlikke kui mitteametlikke, kes seda tööd teevad. Kiirendi, mida Obama pakub, on ainulaadne. Kõige selgemini saab tema rolli näha selle kaudu, mis toimus tema valimiskampaania ajal ja mil täideti enamus tema karmalepingust. Tema peetud kõned ja kampaania läbiviimise eriline viis käivitasid vajaliku protsessi miljonites inimestes üle kogu maailma. Tema kampaaniaaegsed sõnumid ja tegevused algatasid ja aktiveerisid protsessi miljonites indiviidides ja paljudes ühiskondades. Nii said inimesed rohkem jõudu rõhuvate jõudude lammutamiseks; rohkema valguse ja armastuse maale toomiseks ning maailma paremaks paigaks muutmiseks. (Võite ette kujutada, kui hämmastavalt lühike kokkuvõte see on.)
Teatud mõttes oli Barack Obama karmaleping lootuse katalüsaatoriks olemine. Lootus toimib ainult nendes indiviidides, kes valivad selle kandmise või selle toel tegutsemise. Obama katalüüsi protsessi mõjud olid kõige silmnähtavamad selles, kuidas inimesed aktiveerusid valima minekuks või oma kogukonnas muutuste tegemiseks, kuid suurim tõeline mõju leidis aga aset inimeste meeles ja südames. Võimsat nihet lootuse ja isikliku väe suunas pole võimalik mõõta, kuid võite kindel olla, et tulenevalt Obama rollist on maailm palju rahulikum paik ja rohkelt inimesi on liikunud valgustumise suunas. Vajalikud tegevused ja edasiliikumise tee on teie kõigi määrata.
Kui Barack Obama sai presidendiks, siis tema roll katalüsaatorina mõnevõrra kahanes, sest inimestel on kalduvus tugeva liidri poole alt üles vaadates oma volitused peatada. Rõhumise dünaamikas on inimesed õppinud iseenda võimu üle andma oma juhtidele. Inimesed planeedi pea igas kultuuris on õppinud ootama, et otsustavaid käike teevad juhid ja seda oodates annab iga indiviid ära oma mõjuvõimu muutuse mõjutamiseks. Ameerika kodanikud tunduvad omavat ettekujutust, et kui Barack Obamal on ametliku liidri positsioon käes, siis hoolitseb tema kõikide asjade eest. Sel moel, oodates liidrilt juhendamist või lihtsalt oodates ja teisi nende eksimuste pärast süüdistades, te annate ära oma jõu ning kaotate usu iseenda suutlikkusse tuua ümbritsevasse maailma positiivset muutust. Pidage meeles, et teid kõiki on ühel või teisel moel rõhutud. Pole teie süü, et teid on rõhutud, aga on teie vastutus määrata aktiivselt võim iseendale; panna end uuesti paika ning taaselustada ennast maailmas positiivsete muutuste tegemiseks. Kokkuvõtlikult öeldes: protsess, mille Barack Obama pidi käivitama, on isikliku väe tagasinõudmise ja selle kollektiivse potentsiaali avamise protsess ning tema roll ei ole muuta maailma paremaks paigaks läbi oma tegude, vaid ta inspireerib seda tegema kõiki teisi. Tema kutsung on inspireerida tegudele kõiki maailma kodanikke. Samal määral, kui igaüks võtab vastutust ja teeb endast sõltuva maailma parandamiseks omaenda mõjuväljas, toimib Obama teis ka positiivse katalüsaatorina. Kui inimesed tema liidrirolli enda tegudele inspireerimiseks ja enda väestamiseks enam ei kasuta, siis tema rolli toime lõppeb. Kui ta oma katalüsaatori rolli ei täida, siis pole tal enam maailma liidri rolli kasulik kanda. Äärmiselt oluline on meeles pidada, et Obama pole siin mitte muutuste tegemiseks, vaid selleks, et inspireerida muutusi tegema teid. Seda rolli tuli ta siia täitma, sellise karma lepingu ta sõlmis ning enamus sellest on tal täidetud. Loomulikult on tal presidendina täita ka seaduslik ja ühiskondlik leping, aga tema karmalepingu lõpptulemus sõltub nüüd kõigist maailma kodanikest.
Kuidas on ülestõusmises ja valgustumises toimuvad muutused seotud järgmiste valimistega Ameerika Ühendriikides?
Ülestõusmis- ja valgustumisaegsed muutused loovad ühiskondlikku ebastabiilsust. Üha enam inimesi jõuab äratundmisele, et soovivad teha oma elus positiivse muutuse ja et selle muutuse tegemine on nende võimuses. See taipamine tekib siis, kui te pole enam nõus iseenda ja ümbritsevate inimeste ühiskondlikku rõhumist ei etendama ega sellega leppima. Tehes neid nihkeid sisemiselt, tekitate te olulisi nihkeid ka ühiskonna kangas. Lõppkokkuvõttes toimub nihe uue, enam stabiilse süsteemi suunas.
Ebastabiilsus on muutuse tunnusmärk. Teil on vaja praegune süsteem lahti harutada selleks, et teha ruumi uue süsteemi ehitamiseks. Kui võtta Ameerika kahte poliitilist parteid kui ühe pendli kahte erinevat suunda, siis iga valimisega kiigub jõu tasakaal ühte või teise suunda. Süsteemi muutuse poole liikudes muutub pendli kiikumine tugevamaks ja korrapäratumaks. Lõpuks pääseb pendel nii-öelda vabaks. Duaalsusel põhinev poliitiline süsteem teid enam ei teeni. Vahepeal te näete, kuidas iga valimine kõigutab jõudude tasakaalu aina drastilisemalt. Lõplikult ei võidutse kumbki pool. Selle asemel muudate te tulevaste kümnendite jooksul ringi terve süsteemi.
Lähiaastate jooksul näete te jätkuvalt suuri; tugevaid ning kiireimaid ja dramaatilisemaid võimu ühelt parteilt teisele liikumise nihkeid. Kui väljapoolt paistab, et polariseerumine Ameerika poliitikas kasvab, siis tegelikult on toimumas kõikides inimestes poliitilise polariseerumise vähenemine. Aina vähemad on valmis end täielikult pühendama ühele või teisele poolele ning see loob muutust ja tekitab nihet. See kõik saab alguse igaühest teist. Oma isiklikus elus välja arendatud valikud ja isiklik võim omab tohutut mõju kollektiivse valgustumise potentsiaalile. Tõepoolest, tuhande miili pikkune teekond algab esimesest sammust ja neid samme hakkasite te ühiselt astuma väga ammu. Iga inimene teeb valgustumist läbides radikaalsed muutused oma valitsuse ja poliitilise süsteemi potentsiaalse tulemuse osas ehk teie igaühe elu ja igaühe jõud tähendavad rohkem kui te ette suudate kujutada!
Kas Ameerika domineerimine maailma superjõuna kukub varsti kokku? Kuidas saavad ameeriklased ennast selle toimumiseks ette valmistada?
Vastus on jah, aga mitte nii märgataval ja katastroofilisel viisil, nagu paljud teist ette kujutavad. Selle idee ümber olete te lugu veeretanud paljude generatsioonide jooksul. Loo, mille järgi saab troonil istuda vaid üks kuningas ja kui ta sealt tõugatakse, siis ta kaotab oma võimu ja langeb troonilt. Lugu ise põhineb ideel, et kõigi jaoks pole kõike piisavalt ja selleks, et keegi võidaks, peab keegi teine kaotama. Sellele loole pandi alus kaua aega enne seda, kui Ameerika rahvana üldse tekkis.
Sama lugu on viinud meeleheitlike sõnumiteni Ameerika superjõu positsiooni hoidmise vajadusest ja kaudsete sõnumiteni ameeriklaste haavatavusest, kui nad pole majanduslikus või sõjalises tipus. Kõik need sõnumid jätkavad võistlemise ja meeleheite ehitamist mitte ainult ameeriklaste hulgas. See toimib kogu maailmas, kus kõik maad kihutavad võidu, saavutamaks üksteise suhtes jõulisemat positsiooni. Nimetatud mudel ja lugu vihjavad, et kukkumine maailma superjõu positsioonilt tähendab ameeriklastele katastroofi. Mõnel võib olla mingi idee, mida see katastroof endast kujutab; paljud seda ette ei kujuta ning see muudabki teid rahutuks. Kogu elu on teile korrutatud, et see on katastroof ja see teadmine teid muretsema panebki.
On olnud võimsaid; vastutöötavaid ja domineerivaid riike aga ka nõrku, haavatavaid ja allaandlikke riike. Samas, alati on olnud riike, mis pole ei mäe tipus, ega oru põhjas. Enamik rahvaid tegutsebki kuskil keskel ja neil läheb päris hästi. Maailma muutumine ja see, kuidas maailma majandus on seda narratiivi nihutanud, on märk sellest, et aina rohkem saab tõeks see, et mitte ühtegi riiki ei ole võimalik täielikult üle võtta ega ükski riik ei saa enam olla täielikult domineeriv. Kuna nii domineerival positsioonil olemine pole mõistlik enam ühegi riigi jaoks, siis on vältimatu ka see, et Ameerika roll maailma superjõuna ei oma enam mingit tähtsust.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon oli paljutähenduslik samm tunnustamaks seda, et ainuke tõeline viis maailmas rahu ja õigluse hoidmiseks on ressursside ja jõu jagamine. Sellest ajast alates olete te pidanud läbirääkimisi nii grupi osaliste kui töötamise viiside osas. Läbirääkimised jätkuvad senikaua, kuni lõpuks on kaasatud kõik maad ja volitused on jagatud. Ameerika domineerimine maailma majanduses ja sõjanduses väheneb jätkuvalt ning teised riigid saavad majanduslikes ja sõjalistes suhetes Ameerika Ühendriikidega võrdväärseteks liidriteks. Maailma kogukond hakkab tasapisi mõistma, et ilma laiema koostöömudelita ei ole püsima jäämine võimalik.
Lõppkokkuvõttes on saabuvate generatsioonide jooksul kõikidel riikidel võrdsed võimalused osaleda maailma valitsustes ja maailmas õigluse hoidmises. Kõik riigid ja nende inimesed on osalised käimasolevas dialoogis, et tuua maailma rahu parimal viisil. Teil on eriarvamused ja te räägite need lahti, sest see on üks osa inimeseks olemisest, aga enam ei põhine eriarvamused kõik või mitte midagi narratiivil, kus püsimajäämise eelduseks on teisest üleolek. Domineeriv vaatenurk ei teeni inimkonda enam ühelgi tasemel, olgu need rahvaste valitsejad või üksteist kooli mänguväljakul kiusavad lapsed.
Viimane aeg on ära unustada lugu, mis ütleb, et valida on domineerimise ja allumise vahel. Kätte on jõudnud aeg, et avastada jõudsad edasimineku võimalused üheskoos tegutsedes. Seda on palju lihtsam öelda kui teha, aga kui mõtlete tõsiselt Teise maailmasõja järgsetele aegadele, siis hoomate, et erineval viisil on kogu maailm nihkunud eemale domineerimise ja võistluse mudelist ning liikunud lähemale koostöö mudelile. Liigute küll palju aeglasemalt kui mõned sooviksid, aga te liigute kooperatiivse maailma ühiskonna poole. Seega jah, Ameerika lakkab olemast maailma superjõud ning ei, see ei ole katastroof.
Kuidas hoidjad kommenteerivad uut maailma korda ja selle mõju isikuvabadusele?
Mõiste uus maailma kord loodi poliitilise agenda huvide teenimiseks. Selle areng, kasutamine ja kogu energia, mida inimesed sellega seostavad, on läbinud poliitilise agenda sõela. Termin mõeldi välja hirmu külvamiseks. Valdavalt on uus maailma kord sellisena, nagu teda algselt nähti, juba sündinud. Hoidjatena siit toimuvat vaadates, sellest aru saades ja kasutades sõna, mille all teie seda tunnete, räägime me globaliseerumisest. Globaliseerumine on juba juhtunud. Uus maailma kord on pinnale kerkimas. Algne termin ei ole enam täpne kuvand sellest, mida globaliseerumine endast kujutab.
Esile on kerkimas uus komplekt väärtustest; eetikast; kogemustest; suhtlemisstiilidest ja võimu dünaamikatest, mis baseerub vältimatul globaliseerumise faktil. Seda näete te praegu toimumas. Väga paljud praegu aset leidvad diplomaatilised kohtumised eri riikide vahel toimuvad nii nagu ei kunagi varem. Kui võtta näiteks Esimene ja Teine maailmasõda, siis oli võimalik ja isegi loomulik, et vaidluse kaks poolt olid väga norivad ning kui riigid valisid ühe või teise poole, siis algas sõda, kus üks grupp võitles teise grupi vastu. Nüüd saab riikide vahel väärtuste; eetika ja kogemuste osas olema rohkem konsensust ja riikide tõelise jagunemise, seniste vanade liitlassuhete asemel saab teil olema üleüldine üksmeel. Selline, nagu selle kujundab välja uus ÜRO. Riikide – mida te kutsute allumatuteks ja mille valitsused kalduvad kõrvale globaliseerumise ajal esile kerkinud eetika, väärtuste ja tegutsemise põhimõtetest – suurepärane näide on Põhja-Korea. On selge, et kõik riigid peavad tegema otsuse, kas liituda üksmeelega või tegutseda allumatul viisil. Uus maailmakord – kõik asjad, mida teid õpetati kartma isikliku vabaduse kaotamise suhtes, ei pea enam paika. See tunne, et saavad olema juhtivad põhimõtted ja isegi valitsused, mis jälgivad, et kogu maailm oleks vigadeta, on olnud paigas juba tükk aega. ÜRO oli selle varajane versioon ja see kasvab jätkuvalt. Uue maailmakorra idee ja selle tekitatud hirm ei arvestanud sellega, et globaliseerumise ajal liiguvad inimesed palju ringi ja loovad üksteisega rohkem ühendusi. Miljonid emigreeruvad ühel maalt teisele; miljardid jõuavad äratundmisele mitmekesisuse väärtuses; isikliku vabaduse tähtsuses; iga inimelu väärtuses. Et paljud on need väärtused omaks võtnud ja avanud ennast erinevatele inimestele, siis olete te sellega suurendanud omavahelist empaatiat, mõistmist ja seotust. Teie isikuvabadusi, nii põhjalikult kui seda tehti minevikus, saab olema võimatu piirata. Kuna see pole täiuslik teie jaoks, kes te tunnete muret uue maailmakorra pärast, siis võiksite mõelda selle peatüki sulgemise peale ja endalt küsida, mida näete globaliseerumises teie ja mida selles suhtes ette võtta saate. Te veendute aina enam, et teist teed ei ole ja te võiksite leida enda jaoks mõne mugava paiga.
See, et muudaksite paiga, kus te parajasti asute võimalikult meelepäraseks, on saanud väga oluliseks. Väga oluline on võidelda ümbritsevate rõhutud inimeste õiguste eest; mitte eemale astuda ja mitte otsida mugavat äraolemist enda sarnaste inimeste keskel. Oluline on luua ühendus endast erinevatega ja võidelda nende isikliku vabaduse eest sama tugevalt nagu enda vabaduste eest. Kui te seda endale teadvustate, siis püsivalt esile tõusev uus maailmakord põhineb väärtuste ja eetika süsteemil, mis toetab isiklikku vabadust tugevamalt kui USA rajajad esialgu isegi idealiseerisid. Kõik see sõltub teist, üksikindiviididest. Selles punktis pole gruppi kogunenud üksikindiviididest tugevam ükski valitsus. Arvestage, et see on alles algus ja jälgige loo lahti rullumist.
_____________________________________________________
Sõnumi kanaldas Jen Eramith, MA, www.AkashicTransformations.net
Tõlkis Anu Rumessen, www.valgusekoda.ee