ISEENDA AKTSEPTEERIMINE

Kuidas eemalduda ühiskondlikust survest, aktsepteerida ennast
ja leida enesearmastus sellistena nagu me oleme? 

Selle küsimuse võti peitub suhtes iseendaga. See on võti tegelikult kõigeks. See on valgustumise võti ja see on oma Akasha kroonikale ligi pääsemise võti. Teid kutsutakse üles vaatama üle suhet iseendaga. Teid kutsutakse tagasi nõudma maailma nägemise viisi, mis ei baseeru mitte enda vaatamisel kujuteldavast välisest vaatenurgast ja enda sisemisel hindamisel, vaid iseenda armastamisel. Viis, kuidas teie suhe füüsilisse ilusse on arenenud, eriti läänemaailmas ja see eksisteerib mingil tasandil kogu ühiskonnas, baseerub eneseteadlikkusel. Ning eneseteadlikkus areneb loomulikult lapsepõlve jooksul. Laste psühholoogilise arengu loomulik osa sisaldab aega, kui nad ei suuda ette kujutada teiste inimeste vaatenurki. Enne kui laps jõuab eneseteadlikkuse ikka, tajub ta maailma iseenda vaatenurgast. Kuna ta ei taju täielikult, et teised on temast täiesti eraldatud, siis ei jõua veel temani, et teised inimesed tajuvad asju temast erinevalt.

Laps kasvab, areneb ja mõistab lõpuks, et ta on teistest eraldatud, vähemalt inimlikus vormis ning siis ilmneb lapsele teekonna järgmisel hetkel, et teistel inimestel on teistsugune vaatenurk kui temal. See istutab temasse eneseteadlikkuse seemne ja lapse tervisliku arengu teekonna mingis punktis mõistab laps, et teised näevad teda erinevalt. Temaga samas ruumis olev inimene võib teda vaadata ja näha teda sellisena, nagu ta ise kunagi poleks osanud mõelda. Laps mõistab, et kõiki jälgitakse. See on lapsepõlve kasulik ja tervislik periood, aga ühiskondlikest sõnumitest, mis sisaldavad palju kriitikat, hinnanguid ja ühiskondlikke standardeid, milline peab välja nägema või mida peab tundma – sellest välisest vaatenurgast saab ühiskondliku kriitika kehastus.

Kui lapsed hakkavad arvestama teiste inimeste vaatenurgaga, siis võtavad nad arvesse kogu ühiskondlikku kriitikat, mida nad on kogenud ja võtavad oma vaatenurgaks selle, mida nad  kujutlevad teisi inimesi nägevat. Näiteks, kui lapsele on öeldud, et hea olemiseks peab ta olema vaikne ning kui eneseteadlikkuse arenedes ta tajub, et keegi teda jälgib, siis kujutab ta ette, et teda hinnatakse selle põhjal, kui vaikne ta on ja seeläbi ka, kui hea ta on. Loomupäraselt pole tõsi, et hea laps on vaikne laps ja alati ei ole tõsi ka see, et iga inimene last hindab, aga laps võtab aluseks kõik sõnumid, paneb nad kokku ja kujundab väljamõeldud välise vaatenurga. See väljamõeldud vaatenurk, mida teised inimesed temas tema enda ettekujutuse kohaselt näevad, muutub lapse enesedistsipliini vahendiks. Kõik sõnumid, millega ta kokku on puutunud ja mis ütlevad talle, milline ta olema peaks, muutuvad temas tundeks, et keegi teda alati jälgib ja hindab. Seetõttu kujuneb lapses tunne, et tema headus on sõltuvuses sellest, millisena teised teda näevad ja kuidas nad temast mõtlevad. Sellisel moel te kaotate enesetaju ning eksite ära otsingutesse, et leida oma ilule ja teadmistele väline mõõdupuu.

Kui märkate endas täiskasvanuna kohustust tegutseda kindlal ühiskonna standarditele vastaval viisil, siis olete välisesse vaatenurka väga ära eksinud ja sisemise armastuse punkti jõudmine on keeruline. Et iseennast uuesti paika saada, peate tegema väga suuri hüppeid ja teha on neid raske. Olge endaga leebe. Selleks, et panna elanikke käituma teatud viisil, siis lavastavad erinevad ühiskonnad välispidise vaatenurga eneseteadlikkuse koreograafiat väga hoolikalt. Te ei tegele siin mitte lihtsa teemaga, vaid mehhanismiga, mis on ühiskondades paigas olnud sadu, kui mitte tuhandeid generatsioone selleks, et panna inimesi end ebamugavalt tundma ja siis vastavalt käituma.

Sellele oma meeles ja südames vastu astumine ei ole väike ettevõtmine, aga siiski on vastus endiselt üsna lihtne. Sa pead hakkama maailma vaatama oma silmadega ja lõpetama ettekujutamise, millisena maailm Sind näeb. Üks samm sinnapoole on harjutada oma meelt mõtlema igast olukorrast, millesse Sa satud, uutmoodi. Võib-olla pead alustama ühest korrast päevas, kuni lõpuks teed seda kogu aeg. Alustamiseks võta plaani üritus, milles Sa osaled – koolitus, kohtumine, õhtusöök sõbraga, mis iganes. Planeeri selleks üks üritus ning tee otsus enne üritust, et oleksid valmis tegutsema.

Üritusele jõudes võta enne sisenemist vastu otsus, et iga kord, kui Sul tekib küsimus, kuidas inimesed Sind näevad, või iga kord, kui Sulle tundub, et kõik Sind vaatavad, siis teed sügava hingetõmbe, ignoreerid seda mõtet ja suunad oma tähelepanu sellele, mida Sa parajasti näed. Küsid endalt küsimuse: „Mida ma praegu näen? Mida ma praegu märkan?“ Vaatad ringi ning vaatad kõike iseenda pilguga. Ära lase oma meelt hõivata ettekujutustel, mida teised Sinu asemel näha võiksid. Jätkad endalt küsimist: „Mida ma näen? Mis mu sõbral seljas on? Mis värve ma siin ruumis näen? Kas on soe või on külm? Kas inimeste näod on õnnelikud või kurvad?“ Jätkates endalt kõigi pähe tulevate küsimuste küsimist, saad Sind ümbritseva vaatlemist jätkata Sinu enda vaaturgast. Nii treenid aeglaselt, aga kindlalt oma meelt, et mitte ära eksida kujuteldavastesse vaatenurkadesse – asjadesse, mida Sa kujutled, et teised Sinus näevad või Sinust mõtlevad.

Kui Sa oled kord selle mingil tasemel omandanud, siis teed seda päeva jooksul tihedamini. Lõpuks, kui see muutub lihtsaks, siis on suurem võimalus hoida ennast oma vaatenurga teerajal püsivalt. Sellesse punkti jõudes on käes aeg anda asjale hoogu juurde ja tähistada oma vaatenurga ehtsat rõõmu. Pühendada oma aega, et võtta valgust kõigest, mida Sa näed ja mida Sa tajud. Märgates enam asjade nägemise võimalusi, siis võid ära eksida värvide märkamise naudingusse, inimeste nägudel naeratuste märkamisse, vihjete märkamisse. Märgates saad Sa vihjeid inimeste tõeliste tunnete kohta. Kuna Sa pöörad neile rohkem tähelepanu, siis hakkad Sa neist ka rohkem hoolima. Sellest saab Sinu pühitsemine ja Sinu ainulaadne vaatenurk.

Kui naudid asju, mida Sa näed ja kõike seda, mida Sa märkad, siis heliseb rõõmu ja tähistamise tunne kaasa armastuse tundega. Lõpuks Sa hakkad armastama oma maailma nägemise viisi ning märkad, et maailmas ringi liikumine on armastust ja avastamist väärt. Nii vallutab Sind tugev armastuse tunne, mis ongi enese armastamine. See on püsiv armastuse tunne, et Sa armastad ennast ja kõiki teisi, kes Sind ümbritsevad.

See on aeglane protsess. Palju vajab tervendamist ja palju harjumusi vajab muutmist. See nõuab praktiseerimist, seega tee üks samm korraga ning anna endale aega mõned nädalad või mõned kuud. Sa pead oma meele ümber treenima väga varasest elueast alates, et seal valitsenud iseteadvus ja sisemine kriitik kinni keerata. Asemele võta rõõm kõige ja kõigi üle – tähelepanekute, kõiges osalemiste ja isikliku vaatenurga nautimise üle.
________________________________________________________________
Sõnumi kanaldas Akasha kroonikast Jen Eramith, MA, Akashic Transformationsi kaudu.
See ja teised sõnumid www.AkashicTransformations.net  Eesti keelde tõlgib Anu Rumessen, www.valgusekoda.ee Sõnumi sisu on kaitstud autoriõigustega.
See info on osa igast jagatud sõnumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga